{"id":32693,"date":"2013-04-19T00:14:38","date_gmt":"2013-04-18T21:14:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32693"},"modified":"2013-04-19T14:45:45","modified_gmt":"2013-04-19T11:45:45","slug":"super-cdms-tooruhm-loodab-wimp-i-leida","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32693","title":{"rendered":"Super-CDMS t\u00f6\u00f6r\u00fchm loodab WIMP-i leida"},"content":{"rendered":"<p><strong>Ameerika Minnesota osariigi Soudan kaevanduses paiknev CDMS (<em>Super Cryogenic Dark Matter Search<\/em>) t\u00f6\u00f6r\u00fchm avalikustas veebiportaalis <em>arXiv<\/em><em> artikli<\/em> kolmest CDMS detektorsignaalist, mis v\u00f5ivad vastata massiivsele, n\u00f5rgalt vastastikm\u00f5justuvale osakesele ehk <em>WIMP<\/em>-ile (<em>Weakly Interacting Massive Particle<\/em>). T\u00f6\u00f6r\u00fchm pidas sel teemal <em>American Physical Society<\/em> konverentsil ka loengu. Seal tehti selgeks, et v\u00e4idetava tumeaine alusosakese avastamist veel v\u00e4ita ei saa.<\/strong><\/p>\n<p><em><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/supercdmsres.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-32694\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/supercdmsres.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"464\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/supercdmsres.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/supercdmsres-300x278.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/supercdmsres-250x231.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a>WIMP<\/em>-e otsitakse \u00fclemaailmselt, ka rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal. Teooria j\u00e4rgi on massiivsete, n\u00f5rgalt interakteeruvate osakeste klass tumeaine kirjeldamiseks \u00fcks sobivamaid. Tumeaine moodustab Universumi kogumassist 85 %. Et <em>WIMP<\/em>-e ei ole otseselt v\u00f5imalik vaadelda (<em>interakteerub vaid n\u00f5rga tuumainteraktsiooni ja gravitatsiooni vahendusel<\/em>), otsitakse hoopiski nende \u00fcliharuldasi j\u00e4lgi, mis tekivad p\u00f5rkumisel teiste osakestega.<\/p>\n<p><em>Super-CDMS<\/em>-i kaheksa r\u00e4nidetekorit on jahutatud absoluutse nulli l\u00e4hedasele temperatuurile. Madal temperatuur v\u00e4hendab detektori seesmist soojusm\u00fcra ning suurendab v\u00f5imalust tabada v\u00e4iksemgi <em>WIMP<\/em> interaktsioon. Et hiljuti registreeritud signaalid on kestuselt l\u00fchikesed, v\u00f5ivad need olla p\u00f5hjustatud hoopis statistilisest m\u00fcrast. Samas on osakesed m\u00e4\u00e4ratud kolme standardh\u00e4lbe ehk 99,81 % t\u00e4psusega.<\/p>\n<p>Kui osutub, et tegemist ongi <em>WIMP<\/em>-idega, siis on need arvatust oluliselt kergemad. P\u00f5rgete energiaks m\u00f5\u00f5deti 8,6 GeV. Teadlased r\u00f5hutasid, et nende avastused on teiste maailma f\u00fc\u00fcsikute kriitikale seni vastu pidanud. <em>Super-CMDS<\/em>-iga j\u00e4tkatakse t\u00f6\u00f6d seni, kuni on lootust <em>WIMP<\/em>-e leida.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-04-super-cdms-evidence-wimps.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ameerika Minnesota osariigi Soudan kaevanduses paiknev CDMS (Super Cryogenic Dark Matter Search) t\u00f6\u00f6r\u00fchm avalikustas veebiportaalis arXiv artikli kolmest CDMS detektorsignaalist, mis v\u00f5ivad vastata massiivsele, n\u00f5rgalt vastastikm\u00f5justuvale osakesele ehk WIMP-ile (Weakly Interacting Massive Particle). T\u00f6\u00f6r\u00fchm pidas sel teemal American Physical Society konverentsil ka loengu. Seal tehti selgeks, et v\u00e4idetava tumeaine alusosakese avastamist veel v\u00e4ita ei saa. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32694,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-32693","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32693","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32693"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32693\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32694"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32693"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32693"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32693"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}