{"id":32709,"date":"2013-04-19T16:30:13","date_gmt":"2013-04-19T13:30:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32709"},"modified":"2013-04-19T16:34:29","modified_gmt":"2013-04-19T13:34:29","slug":"moorei-seadusega-elu-jalil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32709","title":{"rendered":"Moore&#8217;i seadusega elu j\u00e4lil"},"content":{"rendered":"<p><strong>Florida <em>Gulf Specimen Marine Laboratory<\/em> geneetik Richard Gordon ning <em>National Institute on Aging in Baltimore<\/em> teadlane Alexei Sharov esitasid teadusportaalis arXiv artikli ideest, mille kohaselt ennustab Moore&#8217;i seadus ka elu evolutsiooni ning planeet Maa tekkeajalugu.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_32710\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/jhvhrdes3.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-32710\" class=\"size-full wp-image-32710\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/jhvhrdes3.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"220\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/jhvhrdes3.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/jhvhrdes3-300x132.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/jhvhrdes3-250x109.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><\/strong><p id=\"caption-attachment-32710\" class=\"wp-caption-text\">Semilogaritmilisele graafikule on kantud elusorganismide keerukuse kasv. Y teljel on genoomi pikkus pikogrammides, x teljel aeg miljardites aastates.<\/p><\/div>\n<p>Moore&#8217;i seadus on alates 1965. aastast edukalt ennustanud arvutustehnika keerukuse eksponentsiaalset kasvu. Seaduse p\u00f5hjal joonestatud graafiku alusel ilmusid esimesed protsessorid 1960ndatel, nii ka oli. Gordoni ja Sharovi arutlusk\u00e4ik rakendab aga Moore&#8217;i seaduse bioloogilisele evolutsioonile.<\/p>\n<p>Teadlased tunnistavad, et tegemist on enne m\u00f5tteeksperimendi kui paradigmavahetusega, ent viitavad, et tehtud arvutusi tuleks t\u00f5siselt v\u00f5tta. Nende l\u00e4htepunktiks oli idee, et geneetiline materjal keerustub iga 376 miljoni aasta j\u00e4rel. Sellise arutluse tulemusena leiti, et elu algas Maal ligikaudu 10 miljardit aastat tagasi. Pakutu on aga planeedi tekkest 5 miljardit aastat varasem. Oletades, et Moore&#8217;i seaduse bioloogiaalternatiiv paika peab, v\u00f5ib v\u00e4ita, et elu algas maav\u00e4liselt ning j\u00f5udis Maale alles hiljem.<\/p>\n<p>On ka teisi seletusi. Elu v\u00f5is areneda Moore&#8217;i seaduse perioodilise vastavusega. Globaalsed j\u00e4\u00e4ajad, uputused ning eluteravad atmosf\u00e4\u00e4ritingimused v\u00f5isid eksponentsiaalset kasvu pidurdada ning perioodiliselt keerulisemaid organisme h\u00e4vitada. Lisaks on v\u00f5imalus, et elu pidi enne Moore&#8217;i seadusele vastamist teatud keerukuseni arenema. Viimaks ka v\u00f5imalus, et Gordoni ja Sharovi uudisteooria on kehtetu.<\/p>\n<p>Sellest hoolimata on nende avaldatud artikkel korralikku teadusk\u00f5mu tekitanud. Uut pilku on heidetud mitte ainult elu tekkele, vaid ka galaktikate arengule. Kui elu peakski inimeste koduplaneedist vanem olema, mida saab ka t\u00f5estada, siis milline on selle teadmise m\u00f5ju maailma usundiloole?<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-04-law-life-began-earth.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Florida Gulf Specimen Marine Laboratory geneetik Richard Gordon ning National Institute on Aging in Baltimore teadlane Alexei Sharov esitasid teadusportaalis arXiv artikli ideest, mille kohaselt ennustab Moore&#8217;i seadus ka elu evolutsiooni ning planeet Maa tekkeajalugu. Moore&#8217;i seadus on alates 1965. aastast edukalt ennustanud arvutustehnika keerukuse eksponentsiaalset kasvu. Seaduse p\u00f5hjal joonestatud graafiku alusel ilmusid esimesed protsessorid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32710,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-32709","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32709","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32709"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32709\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32710"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32709"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32709"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32709"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}