{"id":32750,"date":"2013-04-22T16:00:38","date_gmt":"2013-04-22T13:00:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32750"},"modified":"2013-04-22T16:00:38","modified_gmt":"2013-04-22T13:00:38","slug":"ulikiire-sariga-pildistamistehnoloogia-on-teel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32750","title":{"rendered":"\u00dclikiire s\u00e4riga pildistamistehnoloogia on teel"},"content":{"rendered":"<p><strong>Melbourne&#8217;i \u00dclikooli ning Austraalia ARC Centre for Excellence in Coherent X-Ray Science teadlased n\u00e4itas, et laserjahutatud aatomitest kiiratud elektronid v\u00f5ivad hoolimata k\u00fclmast ka kiired olla.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_32751\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/discoverypav.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-32751\" class=\"size-full wp-image-32751 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/discoverypav.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/discoverypav.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/discoverypav-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/discoverypav-300x300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/discoverypav-250x250.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-32751\" class=\"wp-caption-text\">Kaamerat\u00f6\u00f6le viitav pilt iirisekujusse vormitud kiiretest elektronidest.<\/p><\/div>\n<p>Artikli p\u00f5hiautori dotsent Robert Scholteni s\u00f5nul oli avastus \u00fcllatav. Suure lahutusega \u00fclikiirete elektronkaamerate arengul on uut hingamis- ja avardumisruumi. Teadlaste t\u00f6\u00f6d kajastati ajakirjas Nature Communications.<\/p>\n<p>V\u00e4lkkaamera looks v\u00f5imaluse j\u00e4\u00e4dvustada kiiretoimelisi bioloogilisi protsesse, n\u00e4iteks molekulreaktsioone.<br \/>\n&#8220;Eletronmikroskoopia keeras mikromaailma j\u00e4\u00e4dvustamisele uue, tihendama vindi. Aine peenstruktuur muutus tunduvalt adutavamaks,&#8221; lisas Scholten. &#8220;Ent kunagi v\u00e4gevkiire elektronmikroskoopia on n\u00fc\u00fcdsete teadussihtide saavutamiseks aeglaseks j\u00e4\u00e4nud. Proteiini molekuli voltumist elektronmikroskoobiga j\u00e4lgida ei saa, sest see toimub pikosekunditega (10^-12 s). Meie avastus teeb selle j\u00e4lgimise v\u00f5imalikuks.&#8221;<\/p>\n<p>V\u00e4lkpildistamine sarnaneb filmimisega. Elektronide temperatuur m\u00e4\u00e4rab kujutise teravuse ning elektronimpulsi kiirus v\u00f5rdsustub kaadri s\u00e4riajaga.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-04-discovery-paves-ultra-fast-high.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Melbourne&#8217;i \u00dclikooli ning Austraalia ARC Centre for Excellence in Coherent X-Ray Science teadlased n\u00e4itas, et laserjahutatud aatomitest kiiratud elektronid v\u00f5ivad hoolimata k\u00fclmast ka kiired olla. Artikli p\u00f5hiautori dotsent Robert Scholteni s\u00f5nul oli avastus \u00fcllatav. Suure lahutusega \u00fclikiirete elektronkaamerate arengul on uut hingamis- ja avardumisruumi. Teadlaste t\u00f6\u00f6d kajastati ajakirjas Nature Communications. V\u00e4lkkaamera looks v\u00f5imaluse j\u00e4\u00e4dvustada kiiretoimelisi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32751,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[115],"class_list":{"0":"post-32750","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tehnovidinad","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32750","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32750"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32750\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32751"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32750"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32750"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32750"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}