{"id":32774,"date":"2013-04-23T02:19:16","date_gmt":"2013-04-22T23:19:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=32774"},"modified":"2013-04-23T02:23:21","modified_gmt":"2013-04-22T23:23:21","slug":"bakter-escherichia-coli-teeb-diislit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=32774","title":{"rendered":"Bakter Escherichia coli teeb diislit"},"content":{"rendered":"<p><strong>Exeteri \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm pani harilikult soolestikus elava <em>Escherichia Coli<\/em> bakteri diislit tegema. Tanklapumpadest on vara r\u00e4\u00e4kida. Enne on vaja lahendada hulk tehnilisi probleeme. Bakterdiisel on aga turudiisliga pea identne, mist\u00f5ttu ei tarvitse seda petrooleumilisanditega segada, nagu toornaftast diisli puhul tehakse. Sestap oleks v\u00f5imalik uutmoodi biok\u00fctus otse infrastruktuuri suunata.<\/strong><\/p>\n<p><strong> <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_32775\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/ecoli.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-32775\" class=\"size-full wp-image-32775\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/ecoli.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"379\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/ecoli.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/ecoli-300x227.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/04\/ecoli-250x189.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><\/strong><p id=\"caption-attachment-32775\" class=\"wp-caption-text\">Kolibakter Petri tassil, tulevikus v\u00f5ib-olla tanklates.<\/p><\/div>\n<p>&#8220;M\u00fc\u00fcgik\u00f5lbuliku, lisanditevaba biok\u00fctuse valmistamine on meie t\u00f6\u00f6r\u00fchma siht olnud koguaeg. Tahame, et maailma kasvuhoonegaaside v\u00e4ljalase v\u00e4heneks aastaks 2050. 80 % v\u00f5rra. Fossiilse diisli asendamine biodiisliga oleks suur samm \u00f5iges suunas. Globaalne energiatarve kasvab. Turuhinna k\u00f5ikumistest ning poliitikakemplusest s\u00f5ltumatu hinnaga k\u00fctuse avastamine on \u00fcha huvipakkuvam uurimisvaldkond,&#8221; \u00fctles Exeteri \u00fclikooli bioteaduste professor John Love.<\/p>\n<p><em>E. Coli<\/em> muudab osa soolestiku suhkrust rasvaks, millest valmistab hiljem rakumembraane. Sama protsessi on v\u00f5imalik suunata nii, et bakter toodab hoopiski biok\u00fctust. Ravimifirmad kasutavad <em>E. Colit<\/em> laialdaselt keemiliste protsesside katal\u00fcsaatorina. Olgugi, et bakterdiislit saab veel teha vaid v\u00e4ikestes kogustes Petri tassil, j\u00e4tkatakse t\u00f6\u00f6d meetodi turustatavuse selgitamiseks.<\/p>\n<p>&#8220;Oleme uhked t\u00f6\u00f6 \u00fcle, mis Exeteris korda on saadetud. Biotehnoloogiatega toodetud diisel on tulevikus hinnas. Olgugi, et meetod seisab silmitsi mitmete takistustega, on selle uurimine ning arendamine oluline, sest maailma energiatarve kasvab, kahjuks proportsionaalselt s\u00fcsinikdioksiidi emissiooniga.&#8221; \u00fctles suurfirma Shell <em>Projects &amp; Technology<\/em> esindaja Rob Lee.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-04-escherichia-coli-bacteria-diesel-demand.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Exeteri \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm pani harilikult soolestikus elava Escherichia Coli bakteri diislit tegema. Tanklapumpadest on vara r\u00e4\u00e4kida. Enne on vaja lahendada hulk tehnilisi probleeme. Bakterdiisel on aga turudiisliga pea identne, mist\u00f5ttu ei tarvitse seda petrooleumilisanditega segada, nagu toornaftast diisli puhul tehakse. Sestap oleks v\u00f5imalik uutmoodi biok\u00fctus otse infrastruktuuri suunata. &#8220;M\u00fc\u00fcgik\u00f5lbuliku, lisanditevaba biok\u00fctuse valmistamine on meie t\u00f6\u00f6r\u00fchma [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":32775,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[112],"class_list":{"0":"post-32774","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-biofuusika","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32774","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=32774"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/32774\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/32775"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=32774"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=32774"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=32774"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}