{"id":3298,"date":"2010-06-06T17:04:42","date_gmt":"2010-06-06T14:04:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3298"},"modified":"2010-06-25T14:57:00","modified_gmt":"2010-06-25T11:57:00","slug":"leiti-viheid-elu-olemasolust-saturni-kuul","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3298","title":{"rendered":"Leiti vihjed elu olemasolust Saturni kuul"},"content":{"rendered":"

Hiljuti leidis kosmosesond Cassini kaks potentsiaalset vihjet elu olemasoluks Saturni kuul Titanil. Siiski peavad teadlased v\u00f5imalikuks, et nende vihjete taga v\u00f5ivad olla ka mittebioloogilised keemilised reaktsioonid.<\/strong><\/p>\n

Titanil on liiga k\u00fclm, et selle pinnal saaks eksisteerida vedel vesi, kuid mitmed teadlased on osutanud, et kuu pinda palistavates vedela metaani- ja etaanij\u00e4rvedes v\u00f5ib elutseda eksootilisi eluvorme.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Metaan- ja etaanj\u00e4rved Titanil. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n

2005. aastal sooritasid Chris McKay<\/strong> NASA Ames’i Uurimiskeskusest<\/strong> ning Heather R. Smith Rahvusvahelisest Kosmose\u00fclikoolist<\/strong> Prantsusmaal arvutused, mille kohaselt suudaksid seesugused mikroobid h\u00e4davaevalt \u00e4ra elada, hingates sisse gaasilist vesinikku ning s\u00fc\u00fces orgaanilisi atset\u00fcleeni molekule, protsessi tagaj\u00e4rjel tekiks metaan.<\/p>\n

Selle tulemusena tekiks Titanil atset\u00fcleeni puudus ning vesiniku ammendumine kuu pinna l\u00e4heduses, kus mikroobid elavad.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on kosmosesond Cassini m\u00f5\u00f5tmised neid ennustusi kinnitanud, vihjates elu olemasolu v\u00f5imalikkusele Titanil.<\/p>\n

Vesinikun\u00e4lg<\/h3>\n

N\u00e4htavat ning Infrapunast Valgust Kaardistava Spektromeetri(Visual and Infrared Mapping Spectrometer, VIMS) abil tehtud m\u00f5\u00f5tmised Titani pinnast ei n\u00e4ita mingit m\u00e4rki atset\u00fcleeni olemasolust, kuigi ultravioletsed kiired P\u00e4ikeselt peaksid selle tootmist kuu tihedas atmosf\u00e4\u00e4ris pidevalt t\u00f6\u00f6s hoidma.<\/p>\n

Cassini m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itavad ka, et vesinik Titani pinna l\u00e4hedusest haihtub pidevalt.<\/p>\n

\"\"<\/a>

S\u00fcsivesiniku j\u00e4rvedes Titaanil v\u00f5ib leiduda eksootilisi eluvorme. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n

Kosmosesondi Ioonide ja Neutraalse Massi Spektromeetri(Ion and Neutral Mass Spectrometer) ning Infrapuna Spektromeeteri(Composite Infrared Spectrometer)\u00a0andmed paljastasid, et UV-kiirguse poolt indutseeritud atmosf\u00e4\u00e4ri keemilistes reaktsioonides\u00a0tekkinud vesinik ‘voolab’ nii \u00e4ra kosmosesse kui ka alla, kuu pinna poole.<\/p>\n

Kuna vesinikku kuu pinnale ei kogune, paistab nagu miski tarbiks seda. Tulemused paljastavad ,,v\u00e4ga ebatavalise ning praegu seletamata keemilise protsessi,” s\u00f5nas McKay. ,,See pole k\u00fcll kinnitus elu olemasolust, kuid siiski v\u00e4ga huvitav.”<\/p>\n

Liialt aeglane<\/h3>\n

Siiski on v\u00f5imalik, et vesinik moodustab Titani pinnale s\u00fcsinikuga molekule tekitades metaani. Ent Titani atmosf\u00e4\u00e4ri madala temperatuuri t\u00f5ttu toimuksid seesugused reaktsioonid liiga aeglaselt, et sellega p\u00f5hjendada vesiniku haihtumist.<\/p>\n

Samuti on v\u00f5imalik, et mittebioloogilised keemilised reaktsioonid muudavad atset\u00fcleeni benseeniks – s\u00fcsivesinikuks, mis vastavalt VIMS-i m\u00f5\u00f5tmistele ka Titani pinnal eksisteerib. Aga ka sel juhul oleks reaktsioonide toimumise piisavaks kiiruseks tarvis katal\u00fcsaatorit, vastasel juhul atset\u00fcleeni puudust selle s\u00fc\u00fcks panna ei saa.<\/p>\n

,,Teaduslik konservatism \u00fctleb, et bioloogiline seletus oleks viimane, enne tuleb k\u00f5rvaldada k\u00f5ik mittebioloogilised seletused,” lausus Mark Allen NASA Jet Propulsion’i Laboratooriumist<\/strong> Californias. ,,K\u00f5ikv\u00f5imalike mittebioloogiliste seletuste k\u00f5rvaldamiseks on meil veel palju vaeva vaja n\u00e4ha.”<\/p>\n

Clark’i t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige Jonathan Lunine<\/strong> n\u00f5ustub, ent lisab, et ilma j\u00e4rgnevate missioonideta Titanile ei pruugi olla v\u00f5imalik bioloogiliste ja mittebioloogiliste seletuste vahel vahet teha. ,,Ainus viis kindlalt teada saada on hoida reaalselt k\u00e4es elusorganismi ning n\u00e4idata, et see elab,” selgitas ta.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Molecular hydrogen in Titan\u2019s atmosphere: Implications of the measured tropospheric and thermospheric mole fractions<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljuti leidis kosmosesond Cassini kaks potentsiaalset vihjet elu olemasoluks Saturni kuul Titanil. Siiski peavad teadlased v\u00f5imalikuks, et nende vihjete taga v\u00f5ivad olla ka mittebioloogilised keemilised reaktsioonid. Titanil on liiga k\u00fclm, et selle pinnal saaks eksisteerida vedel vesi, kuid mitmed teadlased on osutanud, et kuu pinda palistavates vedela metaani- ja etaanij\u00e4rvedes v\u00f5ib elutseda eksootilisi eluvorme. 2005. […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[48],"class_list":{"0":"post-3298","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-maavalise-elu-otsingud","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3298","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3298"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3298\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3298"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3298"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3298"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}