{"id":33008,"date":"2013-05-14T20:41:46","date_gmt":"2013-05-14T17:41:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33008"},"modified":"2013-05-15T00:06:14","modified_gmt":"2013-05-14T21:06:14","slug":"imeniit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33008","title":{"rendered":"Imeniit"},"content":{"rendered":"

2009. aastal avastati Madagaskari k\u00fcllasest loodusest \u00e4mblikulaadsete suguseltsi p\u00e4rl: \u00e4mblik Caerostris darwini<\/em>, kes punub maailma suurimaid ning tugevamaid v\u00f5rke. \u00dche v\u00f5rgu pindala v\u00f5ib olla 2 m2<\/sup> ning \u00fche niidi tugevus seitse korda vingem (350 MJ\/m3<\/sup>) kui proprotsionaalsel kevlarniidil. \u00c4mblikuv\u00f5rke on tugevuse t\u00f5ttu varemgi kiidetud ning nende niitide kasutamist kuulivestides ja isikukaitsevahendites kaalutud, ent nimetatud putukad ei ole oma kalli bioloogilise sekreedi loovutamisele kuigi altid.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Caerostris darwini, kelle v\u00f5rgu ankurniidid on kuni 25 m pikad. Ise on ta vaid 2 cm suur.<\/p><\/div>\n

Keemiatehnika tudengid Robert Jones, Thomas Khoury ja Richard Salvucci p\u00fchendasid C. darwini<\/em> matkesiidi t\u00f6\u00f6stuslikuks tootmiseks m\u00f5eldud lahustekompekti arendamisele terve semestri. Ameerika Northeastern \u00dclikooli noorte t\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00f5itis New England Bioengineering <\/em>konverentsil esikoha. Rinda pisteti sadade Ameerika esindus\u00fclikoolide kaastudengitega.<\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

T\u00f6\u00f6sse andis oma panuse ka Tufts \u00dclikooli professor ning \u00e4mblikv\u00f5rgu-ekspert David Kaplan. Projekti eesm\u00e4rk oli modelleerida bakterid, mis toodaksid C. darwini<\/em> siidile keemilise ning struktuurse ekvivalendi. M\u00f6\u00f6dunud siidiohjamise p\u00fc\u00fcded on kaasanud \u00fcle maailma majapidamise varjupoole kuninga Escherichia coli<\/em> bakteri, ent seni on v\u00e4iksest organismist k\u00e4tte saadud vaid proportsionaalselt v\u00e4ikseid koguseid.<\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

\u201eSiidi geenj\u00e4rjestus on pikk ning suuresti korduv. Huvirakkudel on sestap valgu taasloomisega raskusi,\u201c \u00fctles Jones, kes keskendus p\u00f5hiliselt projekti bioloogilistele tahkudele. T\u00f6\u00f6r\u00fchm otsustas sestap modelleerida geneetiliselt muundatud E. coli<\/em>, mis suudaks \u00e4mblikuniidi perioodilist struktuuri h\u00f5lpsamini replitseerida.<\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

Valgutootmisv\u00f5ime mahu ning efektiivsuse parendamiseks viidi h\u00fcpoteetilisse E. coli<\/em> genoomi sisse mutatsioone. Ent kolibakteri toodetud valk ei matki \u00e4mblike ilusaid v\u00f5rke t\u00e4ieliselt. Salvucci kujundas seks puhuks spetsiaalse kedra, mis kogus bakteri tehtud valguj\u00e4tked niidiks.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas niidid mikro-h\u00fcdromehaanika meetoditega (microfluidics<\/em>). Saadud niidi olid k\u00f5igest 40 mikromeetri paksused. \u201eMeie meetodid matkivad tegelikku \u00e4mbliku v\u00f5rgutootmisprotsessi,\u201c \u00fctles Salvucci.<\/p>\n

Uhke nimega Exo-Spinner<\/em> niidikoguja k\u00e4tkeb k\u00fcmmet 15000 mikro-h\u00fcdromehaanilise seadmega komplekti. Korrutustehe n\u00e4itab, et Exo-Spinner<\/em> suudab korraga koguda kuni 150000 bakterniiti. T\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul v\u00f5ib nii p\u00e4evas koguda kuni 100 kg \u00e4mblikuniidi-sarnast toodangut, millest saaks valmistada 50 kuulivesti.<\/p>\n

Khoury, kelle k\u00f5rgemaks sihiks on \u00e4rimaailm, keskendus projekti finantsplaanile. Tudengi turuanal\u00fc\u00fcsist selgus, et uutmoodi kuulivestide n\u00f5udlus on ligikaudu 1,5 miljardit t\u00fckki aastas. \u00dchtlasi usub Khoury, et tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm suudaks esimese hooga vallutada globaalse kuulivestituru protsendiosa. Valk-kuulivest oleks konkurentsivatest oluliselt kallim, ent samas kergem, mugavam ja paindlikuma kasutusalaga.<\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm usub, et \u00e4mblikuv\u00f5rgu kasutusele v\u00f5tmine p\u00e4\u00e4diks tekstiilit\u00f6\u00f6stuse revolutsiooniga, v\u00f5imaldades toota uudseid materjale alates turvav\u00f6\u00f6dest, l\u00f5petades laevapurjedega. \u201ePiiriks on kujutlusv\u00f5ime,\u201c lisas Khoury.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2009. aastal avastati Madagaskari k\u00fcllasest loodusest \u00e4mblikulaadsete suguseltsi p\u00e4rl: \u00e4mblik Caerostris darwini, kes punub maailma suurimaid ning tugevamaid v\u00f5rke. \u00dche v\u00f5rgu pindala v\u00f5ib olla 2 m2 ning \u00fche niidi tugevus seitse korda vingem (350 MJ\/m3) kui proprotsionaalsel kevlarniidil. \u00c4mblikuv\u00f5rke on tugevuse t\u00f5ttu varemgi kiidetud ning nende niitide kasutamist kuulivestides ja isikukaitsevahendites kaalutud, ent nimetatud putukad […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33009,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-33008","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33008","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33008"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33008\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33009"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33008"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33008"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33008"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}