{"id":33035,"date":"2013-05-16T22:31:35","date_gmt":"2013-05-16T19:31:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33035"},"modified":"2013-05-16T22:38:12","modified_gmt":"2013-05-16T19:38:12","slug":"49-aastat-vaikust-uus-eksperiment-astaadiga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33035","title":{"rendered":"Uued teadmised astaadi kohta"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheline teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm sooritas eksperimendi Maa haruldaseima elemendi astaadiga. Viimased teadmised astaadi f\u00fc\u00fcsikaliste ning keemiliste omaduste kohta laekusid 49. aastat tagasi.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Panoraamfoto ioniseerivast RILIS kiirgusallikast.<\/p><\/div>\n

K\u00f5ik astaadi looduslikud vormid on alfaradioaktiivsed. Et l\u00fchikese elueaga alfakiirgus sobib h\u00e4sti v\u00e4hkkoe organismisiseseks h\u00e4vitamiseks, on teadlaste t\u00e4helepanu haruldase aatomi omaduste kirjeldamisele m\u00f5istetav.<\/p>\n

York-i \u00dclikooli professori Andrei Andreyevi ning Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i \u00a0teadlase Valentine Fedossejevi koost\u00f6\u00f6projekt avaldati teadusajakrijas Nature Communications<\/em>.<\/p>\n

Sarnaselt v\u00e4limiste valentselektronide seoseenergiale, on aatomi ionisatsioonienergia seotud elemendi keemilise reaktiivsusega ning kaudselt ka elemendi keemiliste sidemete stabiilsusega. Astaadi stabiilseima isotoobi eluiga on 8,1 tundi.<\/p>\n

\u201eAstaadiga tehtud eksperimentide tulemusi saab \u00fcldistada \u00fclirasketele elementidele. N\u00e4iteks on ekstrapoleeritud astaadiga homoloogse 117nda elemendi omadusi,\u201c \u00fctles professor Andreyev. Astaat oli viimane Mendelejevi tabeli tundmatu ionisatsioonipotentsiaaliga element.<\/p>\n

Astaadi avastasid katses, milles pommitati alfaosakestega vismutm\u00e4rklauda, 1940. aastal Kalifornia \u00dclikooli teadlased Dale R. Corson, Kenneth Ross MacKenzie ning Emilio Serg\u00e8. Viimane elemendi f\u00fc\u00fcsika kohta tulemusi andnud eksperiment toimus 1964. aastal, kui j\u00e4lgiti 70 nanogrammi astaadi UV spektraaljooni.<\/p>\n

Astaadi ionisatsioonipotentsiaal m\u00e4\u00e4rati CERN-i radioaktiivsete isotoopide generaatoriga ISOLDE (On-Line Isotope Mass Separator, <\/em>loe siit<\/a><\/em>). Selleks suunati k\u00f5rge energiaga footonkiir laser-ioonallika aktiivkeskkonda. Astaadi aatomi \u00fcleminekuenergiatele vastavat laseri lainepikkust pikendati soovitud ionisatsiooniastmeni j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Samas laboris on v\u00f5imalik valmistada mitmete eri isotoopide kiiri. Labori olulisemateks masinateks on RILIS (Resonance Ionization Laser Ion Source<\/em>) ning elektromagnetiline osakesteeraldi.<\/p>\n

Astaadi uurimiseks arendatud allikasisese resonants-ionisatsioonspektroskoopial (in-source resonance ionization spectroscopy<\/em>) p\u00f5hineva meetodi arendasid Belgia Leuveni \u00dclikooli teadlased. Astaadi ioon tuvastati karakteerse alfalagunemise j\u00e4rgi.<\/p>\n

Paralleelne uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4is Kanada tuumaf\u00fc\u00fcsika instituudi TRIUMF isotoobikeskuses. Seal avastati kolmeastmelises ionisatsiooniprotsessis uued astaadi spektri infrapunased \u00fcleminekuenergiad. Kanadas t\u00f6\u00f6deldud andmeid kasutasid hiljem ISOLDE teadlased.<\/p>\n

Astaadi ionisatsioonil\u00e4ve uurimine p\u00e4\u00e4dis uute, suure energiaga resonantsolekute avastamisega, mida teatakse ka Rydbergi olekutena. Nimetatud resonantsspektrist ionisatsioonipotentsiaal avastatigi.<\/p>\n

RILIS t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht Feodesejev kommenteeris:\u201cAllikasisene laserspektroskoopia on l\u00fchikese elueaga isotoopide omaduste uurimiseks praegu t\u00e4pseim meetod. See sobib h\u00e4sti tehislike \u00fcliraskete elementide vaatlemiseks. Astaadi omaduste avastamine lisas enesekindlust teistegi tuumaf\u00fc\u00fcsika laborite t\u00f6\u00f6sse. Meilt on eeskuju v\u00f5tnud nii Prantsusmaa GANIL (Grand Acc\u00e9l\u00e9rateur National d’Ions Lourds<\/em>) kui Venemaa JINR (\u00a0Joint Institute for Nuclear Research<\/em>) f\u00fc\u00fcsikud.\u201c<\/p>\n

\u201eT\u00f6\u00f6p\u00f5ld laienes. N\u00fc\u00fcd saame uurida t\u00e4iendavaid astaadi aatomi omadusi, n\u00e4iteks selle l\u00e4bim\u00f5\u00f5tu. Nii m\u00f5ndagi uut oleme teada saanud ka kergete tuumade liitumisprotsessidest. Rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub, vastavad projektid on olemas,\u201c lisas Andreyev t\u00e4iendavalt.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvusvaheline teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm sooritas eksperimendi Maa haruldaseima elemendi astaadiga. Viimased teadmised astaadi f\u00fc\u00fcsikaliste ning keemiliste omaduste kohta laekusid 49. aastat tagasi. K\u00f5ik astaadi looduslikud vormid on alfaradioaktiivsed. Et l\u00fchikese elueaga alfakiirgus sobib h\u00e4sti v\u00e4hkkoe organismisiseseks h\u00e4vitamiseks, on teadlaste t\u00e4helepanu haruldase aatomi omaduste kirjeldamisele m\u00f5istetav. York-i \u00dclikooli professori Andrei Andreyevi ning Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i \u00a0teadlase […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33036,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[172],"class_list":{"0":"post-33035","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tuumafuusika","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33035","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33035"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33035\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33036"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33035"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33035"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33035"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}