{"id":3310,"date":"2010-06-06T21:31:06","date_gmt":"2010-06-06T18:31:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3310"},"modified":"2010-06-25T14:56:52","modified_gmt":"2010-06-25T11:56:52","slug":"vasest-nanojuhtmete-abil-saab-valmistada-painduvaid-ekraane-ja-paikeseelemente","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3310","title":{"rendered":"Vasest nanojuhtmete abil saab valmistada painduvaid ekraane ja p\u00e4ikeseelemente"},"content":{"rendered":"

R\u00fchm Duke’i \u00dclikooli keemikuid t\u00e4iustasid lihtsa meetodi pisikeste vasest nanojuhtmete valmistamiseks suures koguses. Odavad voolu juhtivad nanojuhtmed on piisavalt v\u00e4ikesed olemaks l\u00e4bipaistvad,\u00a0see aga\u00a0teeb nad ideaalseks materjaliks \u00f5hukesetest kiledest p\u00e4ikeseelementide, lameekraan televiisorite ning arvutite ja painduvate displeide valmistamiseks.<\/strong><\/p>\n

,,Kujutage ette kasv\u00f5i kokkumurtavat iPad’i,” s\u00f5nas Benjamin Wiley<\/strong>, keemia abiprofessor Duke’is. Antud t\u00f6\u00f6r\u00fchma uurimus avaldati\u00a0ajakirja Advanced Materials<\/em> selle n\u00e4dala online-v\u00e4ljaandes.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Vasest nanojuhtmeid saab valmistada korraga suures koguses ning seej\u00e4rel 'printida' pinnale, kus naojuhtmed on l\u00e4bipaistvad ning juhivad voolu. Pilt: Benjamin Wiley, Duke Chemistry<\/p><\/div>\n

Vasest valmistatud nanojuhtmed<\/a> funktsioneerivad paremini kui s\u00fcsinik-nanotorud ning on h\u00f5be-nanojuhtmetest palju odavamad, selgitas Wiley.<\/p>\n

Moodsad lameekraan<\/a> televiisorid ning arvutiekraanid tekitavad kujutise suurele elektrooniliste pikslite kogumile, mis on omavahel \u00fchendatud l\u00e4bipaistva ning voolu juhtiva\u00a0indium-tinaoksiidist<\/a>(ITO) kihiga. ITOt kasutatase ka l\u00e4bipaistvate elektroodidena\u00a0\u00f5hukestest kiledest p\u00e4ikeseelementides<\/a>.<\/p>\n

Ent indium-tinaoksiidil on ka omad puudused: see on habras ning seet\u00f5ttu sobimatu painduvate ekraanide jaoks, selle tootmisprotsess on ebaefektiivne ning see muutub suureneva n\u00f5udluse t\u00f5ttu \u00fcha kallimaks.<\/p>\n

,,Kui me tahame j\u00e4tkata nende \u00fcldlevinud elektroonikaseadmete ning p\u00e4ikeselementide tootmist, peame me kasutama materjale, mida leidub\u00a0maakoores palju ning mille eraldamine ei n\u00f5ua palju energiat.” Leidub v\u00e4ga v\u00e4he materjale, mis oleks korraga nii l\u00e4bipaistvad kui ka juhtivad, mist\u00f5ttu ITOt vaatamata tema\u00a0puudustele siiani kasutatakse.<\/p>\n

Wiley uus uurimus n\u00e4itab aga et vaske, mida leidub pea tuhat korda enam kui indiumi, saab kasutada nanojuhtmetest kile valmistamiseks, mis on \u00fcheaegselt nii l\u00e4bipaistev kui ka voolujuhtiv.<\/p>\n

L\u00e4bipaistva juhtina t\u00f6\u00f6tavad h\u00e4sti ka h\u00f5bedast nanojuhtmed, nende tootmise patenteerimisele aitas\u00a0Wiley kaasa doktorandina. Ent h\u00f5be, nagu ka indium, on haruldane ja kallis. Teised teadlased on \u00fcritanud t\u00f5sta s\u00fcsinik-nanotorude efektiivsust l\u00e4bipaistvate juhtidena, kuid v\u00e4hese eduga.<\/p>\n

,,Fakt, et vasest nanojuhtmed on odavamad ning t\u00f6\u00f6tavad paremini, teeb neist\u00a0antud probleemi lahendamisel v\u00e4ga paljut\u00f5otava materjali,” s\u00f5nas Wiley.<\/p>\n

Wiley koos oma tudengite Aaron Rathmelli<\/strong> ja Stephen Berginiga<\/strong>\u00a0kasvatas vasest nanojuhtmed veep\u00f5hises lahuses.<\/p>\n

\u00a0,,Lisades lahusesse erinevaid kemikaale, on aatomite kogunemist erinevateks nanostruktuurideks v\u00f5imalik kontrollida,” selgitas Wiley. Antud juhul moodustuvad vase kristalliseerumisel esmalt pisikesed ‘seemned,’ ning seej\u00e4rel v\u00f5rsuvad neist \u00fcksikud nanojuhtmete ‘idud.’ Sellist kristallide kasvatamise meetodit pole keegi varem kasutanud.<\/p>\n

Et protsess on veep\u00f5hine ning et vasest nanojuhtmed on painduvad, saaks nanojuhtmeid Wiley arvates materjalile printida otse lahusest pealerullimise meetodil, sarnaselt ajalehtede printimisele, mis oleks palju efektiivsem kui ITO tootmisprotsess praegu.<\/p>\n

Ka teised teadlased on vasest nanojuhtmeid valmistanud, ent palju v\u00e4iksemas koguses.<\/p>\n

Wiley uurimisgrupp on ka esimene, kus demonstreeriti nanojuhtmete head funktsioneerimist l\u00e4bipaistva voolujuhina. Tema s\u00f5nul peab protsessi kommertsrakenduste jaoks kohandama ning on ka teisi muid lahendust ootavaid probleeme: kuidas hoida \u00e4ra nanojuhtmete kobardumist, mis v\u00e4hendab l\u00e4bipaistvust, ning vaja on \u00e4ra hoida ka vase oks\u00fcdeerumist, mis omakorda v\u00e4hendab juhtivust. Kui kobardumise probleem on lahenduse leidnud, on Wiley arvates vasest nanojuhtmete juhtivus v\u00f5rdsel tasemel h\u00f5bedast nanojuhtmete ning ITO-ga.<\/p>\n

,,Meie arvates on sada korda odavama materjali kasutamine k\u00f5ige atraktiivsem just riskikapitalistide, elektroonikafirmade ning p\u00e4ikeseelemente valmistavate tehaste jaoks, kes k\u00f5ik neid l\u00e4bipaistvaid elektroode vajavad,” l\u00f5petas Wiley.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “The Growth Mechanism of Copper Nanowires and Their Properties in Flexible, Transparent Conducting Films<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

R\u00fchm Duke’i \u00dclikooli keemikuid t\u00e4iustasid lihtsa meetodi pisikeste vasest nanojuhtmete valmistamiseks suures koguses. Odavad voolu juhtivad nanojuhtmed on piisavalt v\u00e4ikesed olemaks l\u00e4bipaistvad,\u00a0see aga\u00a0teeb nad ideaalseks materjaliks \u00f5hukesetest kiledest p\u00e4ikeseelementide, lameekraan televiisorite ning arvutite ja painduvate displeide valmistamiseks. ,,Kujutage ette kasv\u00f5i kokkumurtavat iPad’i,” s\u00f5nas Benjamin Wiley, keemia abiprofessor Duke’is. Antud t\u00f6\u00f6r\u00fchma uurimus avaldati\u00a0ajakirja Advanced Materials selle […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-3310","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3310","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3310"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3310\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3310"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3310"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3310"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}