{"id":33154,"date":"2013-05-27T13:44:56","date_gmt":"2013-05-27T10:44:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33154"},"modified":"2013-05-27T14:06:10","modified_gmt":"2013-05-27T11:06:10","slug":"vaike-tilk-teaduskarikasse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33154","title":{"rendered":"V\u00e4ike tilk teaduskarikasse"},"content":{"rendered":"<p><strong>Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i t\u00f6\u00f6r\u00fchm eesotsas Julia Velkovskaga avastas, klassikalise reaalteadusliku juhusega, et on valmistanud seni v\u00e4ikseima vedelikuna k\u00e4ituva osakestekogumi. N\u00e4htus avastati prootonite ning plii ioonide p\u00f5rgutamise katses.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_33158\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/Water_splashes_001.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-33158\" class=\"size-medium wp-image-33158\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/Water_splashes_001-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/Water_splashes_001-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/Water_splashes_001-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/Water_splashes_001.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-33158\" class=\"wp-caption-text\">Veetilk p\u00f5rkab vastu metallplaati, illustratiivne pilt Wikipediast.<\/p><\/div>\n<p>Arvutused n\u00e4itavad, et nn. tilgad on kolme kuni viie prootoni suurused, mis on ligi sajatuhandik vesiniku aatomi l\u00e4bim\u00f5\u00f5dust.<\/p>\n<p>\u201cOleme j\u00f5udmas mikroosakeste kollektiivse k\u00e4itumise juurteni,\u201d \u00fctles Velkovska, kes on CERN Vanderbilt-i f\u00fc\u00fcsika professor ning CMS (<em>Compact Muon Solenoid<\/em>) detektori raskete ioonide p\u00f5rgatamise programmi \u00fcks rajajatest. \u201eP\u00f5rked peavad s\u00f5ltumata m\u00e4rklaua materjalist olema piisavalt v\u00f5imsad, et tekitada v\u00e4hemalt 50 subatomaarset osakest. Alles siis saab j\u00e4lgida voolavusomadustega osakeste kollektiivset d\u00fcnaamikat.\u201c<\/p>\n<p>Avastatud tilgakesed voolavad paljuski nagu kvark-gluuon plasma. Praeguste teooriate j\u00e4rgi koosnes sekundi murdosa p\u00e4rast Suurt Pauku kvark-gluuon plasmast kogu Universum. Praegu on selle tugevalt interakteeruva \u00fcrgaine valmistamine v\u00f5imalik vaid aatomite p\u00f5rgatamisel.<\/p>\n<p>Prootoneid ja plii tuumasid p\u00f5rgatati\u00a0esialgsete p\u00f5hitulemuste kontrolliks. Plasma tuvastamine oli ootamatu. Et prooton on plii tuumast 208 korda kergem, oldi eelnevalt \u00fcksmeelel, et prooton-plii p\u00f5rked ei vallandaks plasma tekkimiseks piisavalt energiat.<\/p>\n<p>\u201eProoton-plii p\u00f5rge on v\u00f5rreldav kuuli tulistamisega l\u00e4bi \u00f5una. Plii-plii p\u00f5rge on samas l\u00e4henduses v\u00f5rreldav kahe \u00f5una kokku l\u00f6\u00f6misega. Viimasel juhul vabaneb ka rohkem energiat,\u201c \u00fctles Velkovska.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel avaldati koos CMS t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga teadusajakirjas\u00a0<em>Physical Review D<\/em> ning\u00a0<em>arXiv<\/em> eeltr\u00fckiserveris.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-05-world-smallest-droplet.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i t\u00f6\u00f6r\u00fchm eesotsas Julia Velkovskaga avastas, klassikalise reaalteadusliku juhusega, et on valmistanud seni v\u00e4ikseima vedelikuna k\u00e4ituva osakestekogumi. N\u00e4htus avastati prootonite ning plii ioonide p\u00f5rgutamise katses. Arvutused n\u00e4itavad, et nn. tilgad on kolme kuni viie prootoni suurused, mis on ligi sajatuhandik vesiniku aatomi l\u00e4bim\u00f5\u00f5dust. \u201cOleme j\u00f5udmas mikroosakeste kollektiivse k\u00e4itumise juurteni,\u201d \u00fctles Velkovska, kes [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33158,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-33154","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33154","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33154"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33154\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33158"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33154"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33154"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33154"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}