{"id":33166,"date":"2013-05-27T15:31:37","date_gmt":"2013-05-27T12:31:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33166"},"modified":"2013-05-27T15:34:10","modified_gmt":"2013-05-27T12:34:10","slug":"fuusikud-esitasid-uut-tuupi-tumeaine-idee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33166","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsikud esitasid uut t\u00fc\u00fcpi tumeaine idee"},"content":{"rendered":"<p><strong>Harvardi \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud esitasid idee uuest tumeaine liigist, mida praegused mudelid ei kirjelda. Artiklis, mis avaldati ajakirjas <em>Physical Review Letters<\/em>, viidatakse, et kogu tumeaine ei pruugi olla seniarvatult k\u00fclm ning v\u00e4heinterakteeruv.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_33167\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/darkmatter.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-33167\" class=\"size-medium wp-image-33167 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/darkmatter-300x150.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"150\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/darkmatter-300x150.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/darkmatter-250x125.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/darkmatter.jpg 500w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><\/strong><p id=\"caption-attachment-33167\" class=\"wp-caption-text\">Artikli joonis v\u00f5imalikest tumeparvede geomeetriatest.<\/p><\/div>\n<p>N\u00e4htavas Universumis on enamus galaktikaid, nagu kodune Linnuteegi, kettakujulised. K\u00f5ik galaktika n\u00e4htavad koostisosad koonduvad impulsimomendi j\u00e4\u00e4vuse t\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rlemistasandisse. Tumeaine aga k\u00e4itub teisiti ning moodustab paremate teooriate j\u00e4rgi galaktika \u00fcmber k\u00fclma, n\u00e4htamatu ja v\u00e4hese energiatihedusega halopilve. Tumeaine osakeste p\u00f5rkumine on harv, kui mitte v\u00f5imatu s\u00fcndmus. Harvardi t\u00f6\u00f6r\u00fchma arvates sarnaneb osa tumeainest enam bar\u00fconainele. Sestap v\u00f5ib see tume-gravitatsioonis (<em>dark-matter-type gravity<\/em>) kokku t\u00f5mbuda ning galaktikasarnaseid ketasstruktuure moodustada. Arvatakse, et need tumeaine-kettad moodustavad kogu tumeainest 5%. Artikli julgemad v\u00e4ited seonduvad tumeaatomite, tumefootonite ning tume-elektronmagnetj\u00f5u olemasoluga.<\/p>\n<p>Uusim mudel kirjeldab tumeainet kerakujulise kogumina, mille keskel asetseb galaktika. Galaktikasisene vaatleja n\u00e4eks seega tumeainet k\u00f5ikjal enda \u00fcmber. On aga v\u00f5imalik, et eksisteerib teistsuguse geomeetriaga tumeainekogumeid. N\u00e4htavas Universumis on mitut t\u00fc\u00fcpi ainet. Inimestele adutav bar\u00fconaine moodustab kogu teadaolevast ainest vaid 5%. Selle jaotuse p\u00f5hjal arvavad teadlased, et on ka mitut t\u00fc\u00fcpi tumeainet, ning tavaaine jaotusega v\u00f5rdses proportsioonis.<\/p>\n<p>Kui teooria paika peab, on Universumis koguni tumeaine galaktikaid. Ent enne uue idee integreerimist k\u00e4ibelolevatesse mudelitesse tuleb teha p\u00f5hjalikku t\u00f6\u00f6d, ning v\u00f5imalusel leida eksperimentaalseid kinnitusi. Seni on tegemist vaid teooriaga.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-05-physicists-kinds-dark.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Harvardi \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud esitasid idee uuest tumeaine liigist, mida praegused mudelid ei kirjelda. Artiklis, mis avaldati ajakirjas Physical Review Letters, viidatakse, et kogu tumeaine ei pruugi olla seniarvatult k\u00fclm ning v\u00e4heinterakteeruv. N\u00e4htavas Universumis on enamus galaktikaid, nagu kodune Linnuteegi, kettakujulised. K\u00f5ik galaktika n\u00e4htavad koostisosad koonduvad impulsimomendi j\u00e4\u00e4vuse t\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rlemistasandisse. Tumeaine aga k\u00e4itub teisiti ning moodustab [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33167,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[55],"class_list":{"0":"post-33166","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tumeaine","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33166","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33166"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33166\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33167"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33166"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33166"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33166"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}