{"id":33189,"date":"2013-05-29T22:20:38","date_gmt":"2013-05-29T19:20:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33189"},"modified":"2013-05-29T22:30:09","modified_gmt":"2013-05-29T19:30:09","slug":"rohelise-foorilaine-achilleuse-kand-vaiksed-liiklusvoo-haired","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33189","title":{"rendered":"Rohelise foorilaine Achilleuse kand: v\u00e4iksed liiklusvoo h\u00e4ired"},"content":{"rendered":"

V\u00f5ib juhtuda, et autojuht s\u00f5idab linnas pika vahemaa vaid roheliste foorituledega. Sellisel juhul on t\u00f5en\u00e4oliselt tegu eelprogrammeeritud foorilainega. Saksa Duisburg-Essen \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsik Boris Kerner uuris rohelise laine katkemise tagamaid.<\/strong><\/p>\n

Rohelise laine m\u00f5iste v\u00f5eti kasutusele Ameerika \u00dchendriikides 20nda sajandi alguses. S\u00fcnkroniseeritud fooris\u00fcsteemil on aga omad vead, ise\u00e4ranis h\u00e4iriv on ebastabiilne autode liikumiskiirus.<\/p>\n

Kerneri artikkel \u201eThe phyics of green-wave breakdown in a city<\/em>,\u201c<\/em> avaldati ajakirjas Europhysics Letters<\/em>.<\/p>\n

Rohelist foorilainet kasutavad paljud, ise\u00e4ranis Euroopa ning Ameerika \u00dchendriikide suurlinnad. M\u00f5lemas suunav\u00f6\u00f6ndis korralikult t\u00f6\u00f6tava laine tingimuseks on stabiilne autode liikumiskiirus. Siis on rohelisel foorilainel suurim kasutegur: v\u00e4hem ummikuid, k\u00fctuse kokkuhoid, v\u00e4hem heitgaase ning koguni parendatud kergliiklus.<\/p>\n

\"\"<\/a>

S\u00f5lmummik: punased autod j\u00e4\u00e4vad paratamatult keset ristmikku seisma ning takistavad kogu liikluse kulgu. Allikas: Wikipedia (gridlock).<\/p><\/div>\n

H\u00e4iretundlikkus on rohelise laine Achilleuse k\u00f5\u00f5lus: v\u00e4iksemalt teelt peateele p\u00f6\u00f6rav auto p\u00f5hjustab liiklusvoolus v\u00e4ikse h\u00e4irituse, mis v\u00f5ib sobivate algtingimuste korral kriitiliselt v\u00f5imenduda ning p\u00f5hjustada foori taga seisvate autode \u00fclek\u00fcllastuse – ehk s\u00f5lmummiku.<\/p>\n

Rohelise laine katkemist ei ole seni p\u00f5hjalikumalt uuritud. Kerner kasutas anal\u00fc\u00fcsis kaht mudelit. Ta tuvastas mitu, nii k\u00e4ibelolevast liikluskorraldusest s\u00f5ltumatut kui s\u00f5ltuvat h\u00e4iret p\u00f5hjustavat parameetrit.<\/p>\n

Esimeses, kolme-faasi mudelis, johtub rohelise laine murdumine autode liikumiskiiruse h\u00e4lbest, mis tekitab liikuva s\u00fcnkroniseeritud voolumustri (moving synchronized flow pattern, MSP<\/em>). See tingib omakorda autode voo keskmise kiiruse v\u00e4henemise ning l\u00f5ppeks liigpika foorij\u00e4rjekorra ja rohelise laine katkemise. Teises, kahefaasilises mudelis p\u00f5hjustab ummikuid suurem h\u00e4irete ja autode hulk.<\/p>\n

Kerner leidis, et m\u00f5lema mudeli puhul on rohelise laine murdumisega seotud \u00fcks v\u00f5i enam liikluse ja foori tule muutumise faasinihet. Samade algtingimustega paralleelsetes simulatsioonides on rohelise laine murdumine juhuslik.<\/p>\n

Olgugi, et teooria pakub rohelise laine murdumisele seletuse, on enne lahenduste kasutamist vaja sooritada p\u00e4riskatseid. Kerneri arvates tuleb teha katse, milles m\u00f5\u00f5detakse m\u00f5lemas rohelise lainega s\u00fcnkroniseeritud suunav\u00f6\u00f6ndis autode kiirust ning voolu, ehk aja\u00fchikus teepunkti l\u00e4bivate autode hulka. Siis saaksid anal\u00fc\u00fctikud h\u00e4irete p\u00f5hjused isoleerida.<\/p>\n

\u201eParaku ei ole \u00fchtegi Euroopa Liidu rahastusprogrammi, mis neid katseid v\u00f5imaldaks. See, et minu teoora r\u00e4\u00e4gib vastu k\u00f5ikidele klassikalistele liiklusteooriatele, mis p\u00e4riselus nii v\u00f5i teisiti ei t\u00f6\u00f6ta, on probleem.\u201e<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

V\u00f5ib juhtuda, et autojuht s\u00f5idab linnas pika vahemaa vaid roheliste foorituledega. Sellisel juhul on t\u00f5en\u00e4oliselt tegu eelprogrammeeritud foorilainega. Saksa Duisburg-Essen \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsik Boris Kerner uuris rohelise laine katkemise tagamaid. Rohelise laine m\u00f5iste v\u00f5eti kasutusele Ameerika \u00dchendriikides 20nda sajandi alguses. S\u00fcnkroniseeritud fooris\u00fcsteemil on aga omad vead, ise\u00e4ranis h\u00e4iriv on ebastabiilne autode liikumiskiirus. Kerneri artikkel \u201eThe phyics […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33190,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-33189","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33189","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33189"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33189\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33190"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33189"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33189"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33189"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}