{"id":33211,"date":"2013-05-30T12:06:28","date_gmt":"2013-05-30T09:06:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33211"},"modified":"2013-05-30T12:11:02","modified_gmt":"2013-05-30T09:11:02","slug":"korge-efektiivsusega-tsink-ohk-aku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33211","title":{"rendered":"K\u00f5rge efektiivsusega tsink-\u00f5hk aku"},"content":{"rendered":"<p><strong>Stanfordi \u00dclikooli teadlased valmistasid tsink-\u00f5hk aku, millel on parem katal\u00fc\u00fctiline aktiivsus ja vastupidavus kui kallimatel, plaatina- ja iridiumkatal\u00fcsaatoritega akudel. Katsete \u00f5nnestumisel v\u00f5iks uus tehnoloogia liitium-ioon akudele odavat konkurentsi pakkuda. Teadust\u00f6\u00f6 avaldati ajakirjas <em>Nature Communications<\/em>.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_33212\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/6hkaku.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-33212\" class=\"size-medium wp-image-33212\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/6hkaku-300x222.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"222\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/6hkaku-300x222.png 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/6hkaku-250x185.png 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/6hkaku.png 500w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-33212\" class=\"wp-caption-text\">Tsink-oksiid aku kolme elektroodiga seadistuses. Aku t\u00fchjenemisel teeb t\u00f6\u00f6d s\u00fcsinik-nanotorudega rikastatud koobalt-oksiid katal\u00fcsaator ning aku laadimisel t\u00f6\u00f6tab kaksikkiht raud-nikkel-h\u00fcdroksiid katal\u00fcsaator.<\/p><\/div>\n<p>\u201eSuure energiatihedusega turvaliste ning t\u00f6\u00f6kindlate akude kasvav \u00fclemaailmne n\u00f5udlus ei ole riigisaladus,\u201c \u00fctles artikli autor ning Stanfordi \u00dclikooli keemiaprofessor Hongjie Dai. \u201eMetall-\u00f5hk akud on odava kaasaskantava energia n\u00e4lja, mis on n\u00e4iteks keskmisel s\u00fclearvutil \u00fcsna suur, v\u00e4hendamise v\u00f5imalusi.\u201c<\/p>\n<p>Dai s\u00f5nul on teadusmaailm seni keskendunud liitium-ioon akude parendamisele, olgugi, et neil on suhteliselt kesine energiatihedus, k\u00f5rge tootmishind ning kasutaja tervisele keskmisest ohtlikum t\u00f6\u00f6ts\u00fckkel. \u201eMetall-\u00f5hk akudel on parem energiatihedus, ning t\u00f5siasi, et Maal on oluliselt rohkem hapnikku kui liitiumi, on veenev v\u00f5rdlusargument.\u201c<\/p>\n<p>Tsink-\u00f5hk aku elektrol\u00fc\u00fcdis on liidetud atmosf\u00e4\u00e4rne hapnik ning tsingi aluseline elektrol\u00fc\u00fct. Elektromotoorj\u00f5u tootmisega kaasneb tsinkoksiidi teke. Laadumisel protsess p\u00f6\u00f6rdub ning hapnik ja tsink eraldatakse.<\/p>\n<p>\u201eTsink-\u00f5hk patareid on odavad ning ohutud. Taaslaetamatuid, madala v\u00f5imsustihedusega metall-\u00f5hk patareisid on edukalt m\u00fc\u00fcdud telekommunikatsiooni- ja meditsiinifirmadele. Ent taaslaetava tsink-\u00f5hk aku valmistamine on olnud keeruline sobivate \u00f5hk-katal\u00fcsaatorite puudumise t\u00f5ttu. Tsinkelektroodide l\u00fchike eluiga on samuti problemaatiline,\u201c \u00fctles Dai.<\/p>\n<p>\u201e\u00d5hkelektroodile on vaja vastupidavat elektrokatal\u00fcsaatorit, millega aku t\u00fchjenemisel ning laadumisel hapniku oks\u00fcdatsiooni ja reduktsiooni edendada. Praegustel tsink-\u00f5hk akudel on m\u00f5lemad reaktsioonid valdavalt kohmakad.&#8221;<\/p>\n<p>Sama t\u00f6\u00f6r\u00fchm on varemgi suure katal\u00fc\u00fctilise aktiivsuse ning vastupidavusega elektrokatal\u00fcsaatoreid valmistanud. Selleks on kasutatud odavaid metalle v\u00f5i s\u00fcsinik-nanotorudega rikastatud nanokristalle.<\/p>\n<p>\u201eLeidsime, et sarnased katal\u00fcsaatorid andsid tsink-\u00f5hk aku ja patarei t\u00f6\u00f6j\u00f5udlusele oluliselt juurde. Koobalt-oksiidi ning \u00f5hu h\u00fcbriidkatal\u00fcsaatori kasutamine hapniku oks\u00fcdeerimiseks ning nikli-raua-h\u00fcdroksiidi ja \u00f5hu h\u00fcbriidkatal\u00fcsaator kasutamine hapniku redutseerimiseks p\u00e4\u00e4dis rekordk\u00f5rge energeetilise efektiivsusega tsink-\u00f5hk akuga, millel on liitium-ioon analoogidest kaks korda parem energiatihedus,\u201c seletas Dai. Uuel akul on ka hea laengukestvus ning mahus\u00e4ilivus.<\/p>\n<p>\u201eEnne tehnoloogia turustamist on vaja lahendada probleemid tsinkelektroodi ja elektrol\u00fc\u00fcdiga,\u201c lisas Dai.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-05-high-efficiency-zinc-air-battery.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Stanfordi \u00dclikooli teadlased valmistasid tsink-\u00f5hk aku, millel on parem katal\u00fc\u00fctiline aktiivsus ja vastupidavus kui kallimatel, plaatina- ja iridiumkatal\u00fcsaatoritega akudel. Katsete \u00f5nnestumisel v\u00f5iks uus tehnoloogia liitium-ioon akudele odavat konkurentsi pakkuda. Teadust\u00f6\u00f6 avaldati ajakirjas Nature Communications. \u201eSuure energiatihedusega turvaliste ning t\u00f6\u00f6kindlate akude kasvav \u00fclemaailmne n\u00f5udlus ei ole riigisaladus,\u201c \u00fctles artikli autor ning Stanfordi \u00dclikooli keemiaprofessor Hongjie Dai. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33212,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-33211","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33211","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33211"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33211\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33212"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33211"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33211"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33211"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}