{"id":33234,"date":"2013-05-31T14:41:47","date_gmt":"2013-05-31T11:41:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33234"},"modified":"2013-05-31T14:49:37","modified_gmt":"2013-05-31T11:49:37","slug":"esimesed-pildid-aatomsidemetest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33234","title":{"rendered":"Esimesed pildid aatomsidemetest"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlastel \u00f5nnestus esmakordselt j\u00e4\u00e4dvustada molekulaarsete sidemete moodustumine aatomi t\u00e4psusega. Saadud kujutised sarnanevad \u00fcllatavalt keemia\u00f5pikute struktuurvalemitele.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_33235\" style=\"width: 604px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/v2ikepilt.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-33235\" class=\"size-full wp-image-33235\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/v2ikepilt.jpg\" alt=\"\" width=\"594\" height=\"433\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/v2ikepilt.jpg 660w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/v2ikepilt-300x218.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/v2ikepilt-250x182.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 594px) 100vw, 594px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-33235\" class=\"wp-caption-text\">T\u00f6\u00f6s paigutati ts\u00fckliline s\u00fcsinikstruktuur kuumutatavale h\u00f5bealusele, mis p\u00e4rast moondumist uue molekulkuju fikseerimiseks maha jahutati. Pildil on ts\u00fckliline s\u00fcsinikmolekul enne ja p\u00e4rast termot\u00f6\u00f6tlust. Noolega on viidatud kaks sagedasemat kuumutamisj\u00e4rgselt tekkinud molekulvalemit. 3 \u00c5 vastab 3x10^-10 meetrile.<\/p><\/div>\n<p style=\"text-align: center\">\n<p>Varemalt on \u00f5nnestunud pildistada molekule, nende vahelised sidemed on aga n\u00e4gemata j\u00e4\u00e4nud. Piltidel on selgelt n\u00e4ha 26 s\u00fcsiniku ja 14 vesiniku aatomsidemeid, mille pikkus on paar \u00c5ngstr\u00f6mi (1 \u00c5 = 10<sup>-10<\/sup> m). Struktuuri j\u00e4\u00e4dvustamiseks kasutati aatomj\u00f5u mikroskoopiat. Tulemused avaldati 30nda mai <em>Science<\/em>-i numbris.<\/p>\n<p>California Berkeley \u00dclikooli Felix Fischeri juhendatava t\u00f6\u00f6r\u00fchma esialgne plaan oli grafeenstruktuuride valmistamine. T\u00f6\u00f6riistaks valiti aatomj\u00f5u mikroskoobi teravik. Alustati lineaarse s\u00fcsinikahelaga, millest vormiti, muuhulgas, grafeeni heksagonaalne molekul. T\u00f6\u00f6r\u00fchm soovis tehtud molekule pildistada ning veenduda nende plaanip\u00e4rasuses. Aatomite vaheliste sidemete j\u00e4\u00e4dvustumine oli ootamatu.<\/p>\n<p>Kontaktivaba aatomj\u00f5u mikroskoopia kasutab molekulide sondeerimiseks peent \u00a0teravikku, mille \u00fcmarusraadius on m\u00f5ne mikromeetri suurusj\u00e4rgus. Molekuli ning teraviku piisava l\u00e4heduse korral hakkavad teravikule m\u00f5juma erinevad, n\u00e4iteks van der Waalsi, kapillaar- ja elektrostaatilised j\u00f5ud. J\u00f5ududest tingitud teraviku nihked registreeritakse ja teisendatakse molekuli kujutiseks.<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt siit: <a href=\"http:\/\/www.wired.com\/wiredscience\/2013\/05\/atomic-level-images\/?pid=7049&amp;viewall=true\">Wired.com<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlastel \u00f5nnestus esmakordselt j\u00e4\u00e4dvustada molekulaarsete sidemete moodustumine aatomi t\u00e4psusega. Saadud kujutised sarnanevad \u00fcllatavalt keemia\u00f5pikute struktuurvalemitele. Varemalt on \u00f5nnestunud pildistada molekule, nende vahelised sidemed on aga n\u00e4gemata j\u00e4\u00e4nud. Piltidel on selgelt n\u00e4ha 26 s\u00fcsiniku ja 14 vesiniku aatomsidemeid, mille pikkus on paar \u00c5ngstr\u00f6mi (1 \u00c5 = 10-10 m). Struktuuri j\u00e4\u00e4dvustamiseks kasutati aatomj\u00f5u mikroskoopiat. Tulemused avaldati 30nda [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33235,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-33234","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33234","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33234"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33234\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33235"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33234"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33234"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33234"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}