{"id":3324,"date":"2010-06-08T00:29:07","date_gmt":"2010-06-07T21:29:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3324"},"modified":"2011-08-08T23:18:54","modified_gmt":"2011-08-08T20:18:54","slug":"alpide-liustikud-ei-haabu-vaid-tanu-inimtegevusele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3324","title":{"rendered":"Alpide liustikud ei h\u00e4\u00e4bu vaid inimtegevuse t\u00f5ttu"},"content":{"rendered":"

Looduslikud kliimats\u00fcklid on Alpide j\u00e4\u00e4katte v\u00e4henemises m\u00e4nginud suurt rolli.<\/strong><\/p>\n

Alpide suurim liustik Valais’s on 20. sajandi jooksul muutunud rohkem kui kahe kilomeetri v\u00f5rra l\u00fchemaks ning ka \u0160veitsi 1,500 v\u00e4iksema liustikuga ei ole asjalood paremad. Liustike h\u00e4\u00e4bumine ei ole aga hiljutise uurimuse kohaselt pelgalt inimtegevuse tulemus, lisanduvad looduslikud kliimamuutused. Tulemus kehtib t\u00f5en\u00e4oliselt ka maailma \u00fclej\u00e4\u00e4nud liustike jaoks, kirjutab Nature News<\/em>.

\"The<\/a>

Suur Aletschi Liustik on on kaotanud 1980. ja 2005. aasta jooksul umbes 10 kuupkilomeetrit j\u00e4\u00e4d. Foto: G. Fischer<\/p><\/div><\/p>\n

Tulemus ei sea aga uurimuse juhi, glatsioloog Matthias Hussi, s\u00f5nul kahtluse alla inimese p\u00f5hjustatud kliimamuutuste aktuaalsust ega t\u00f5sidust. “Me n\u00e4eme, et praegune liustike kahanemine v\u00f5ib-olla p\u00f5hjustatud v\u00f5rdselt nii looduslikest kliimamuutustest kui ka antropogeensest, kasvuhoonegaaside t\u00f5ttu soojenemisest,” \u00fctles Huss.<\/p>\n

“See on esimene detailide rohke uuring, mis seostab teadaolevad kliimamuutujad liustike k\u00e4itumistega. Arvestades liustike t\u00e4htsust kohalikus veevarustuses on see elut\u00e4htis informatsioon\u00b7;” \u00fctles Georg Kaser<\/strong>, Innsbrucki \u00fclikooli glatsioloog, kes uurimuses ei osalenud.<\/p>\n

Teadlased on juba ammu kahtlustanud, et liustikud on \u00e4\u00e4rmiselt tundlikud looduslikele kliimats\u00fcklitele nagu Atlandi ookeani p\u00f5hjaosa pinnatemperatuuri r\u00fctmilised k\u00f5ikumised. Kuuek\u00fcmne aasta jooksul k\u00f5igub temperatuur umbes 1 \u00b0C v\u00f5rra. Atlandi aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel k\u00f5ikumist (AMO, Atlantic multidecadal oscillation, toim.) p\u00f5hjustab ookeaniringe muutused. N\u00e4htus m\u00f5jutab ka Atlandi orkaanide teket kui ka Euroopa sademetehulka.<\/p>\n

Enamikes kohtades on liustike taganemise ja kohalikku kliimat kajastavaid andmeid uurijate jaoks liialt v\u00e4he, et eristada looduslikku ts\u00fcklit inimtegevuse tagaj\u00e4rjel toimunud soojenemisest. \u0160veitsi Alpe on siiski viimase saja aasta jooksul piisavalt h\u00e4sti j\u00e4lgitud. Hussil ja tema t\u00f6\u00f6r\u00fchmal \u00f5nnestus leida ligi 10,000 vaatluse andmed ning koostada nende p\u00f5hjal 30 liustikukohta kolmedimensiooniline arvutisimulatsioon. V\u00f5rreldes p\u00e4evas toimuvat liustike sulamist, lume ladestumist ning j\u00e4\u00e4 -ja lume ruumala muutust laialt kasutatava AMO indeksiga, eraldasid nad looduslikud kliimamuudatused. Kuigi liustike ruumala paiguti erines, j\u00e4rgisid k\u00f5ik vaadeldud liustikud sama AMO trendi.<\/p>\n

Kolmk\u00fcmmend liustikku on 1910. aastast kaotanud kokku 13 kuupkilomeetrit j\u00e4\u00e4d, umbes 50\u00b7% oma algsest ruumalast. Jahedad AMO faasid 1910. ja 1970. aastatel, mil nende mass suurenes, ei suutnud kompenseerida kaotust soojadel perioodel 1940. aastatel ja alates 1980. aastast. Rohkem sademeid langes liustikele vihmana kui lumena. Teadlased usuvad, et muutuste eest vastutavad nii looduslik ts\u00fckkel kui ka inimtegevus, mis m\u00e4ngib n\u00fc\u00fcd suuremat rolli kui 20. sajandi alguses.<\/p>\n

Looduslikud kliimamuutused on t\u00f5en\u00e4oliselt viinud liustike h\u00e4\u00e4bumiseni ja \u00f5hukesemaks muutumiseni ka maailma \u00fclej\u00e4\u00e4nud paigus, \u00fctles Kaser. N\u00e4iteks tema enda tehtud uurimus Kilimand\u02dbaro liustikest Tansaanias n\u00e4itab, et dramaatiline v\u00e4henemine on tingitud peamiselt aastak\u00fcmneid l\u00e4bivast \u00f5huniiskuse k\u00f5ikumiste mustritest<\/p>\n

“Laialt levinud idee sellest, et liustike kahanemine on tingitud ainult \u00f5hutemperatuuri kasvust on naiivne. Glatsioloogid on juba \u00fcle 50 aasta teadnud, et liustikud on tunglikud tervele reale kliimamuutujatele, millest k\u00f5iki ei saa globaalse soojenemise arvele kirjutada,” \u00fctles ta.<\/p>\n

K\u00fcsimus globaalse soojenemise m\u00f5just liustikele kerkis p\u00e4evakorda aasta alguses, mil Rahvusvahelise Kliimamuutuste N\u00f5ukogu (IPCC) raportis leiti viga. Viimane v\u00e4itis, et Himaalaja liustikud v\u00f5ivad kaduda juba aastaks 2035. T\u00f5usnud pahameel seadis k\u00fcsitavuse alla kogu IPCC senise tegevuse ja p\u00e4\u00e4dis Akadeemiatevaheliste N\u00f5ukogu (InterAcademy Council) s\u00f5ltumatu revisjoniga, n\u00f5ukokku kuuluvad 15 riigi rahvuslikud akadeemiad.<\/p>\n

Teadlased on siiski kindlad, et uued leiud ei s\u00fc\u00fcta uusi vastuolusid. “Ilma selliste uurimusteta oleks kliimateadus tegelikult v\u00e4hem usutav kui praegu,” \u00fctles Martin Beniston<\/strong>, Genfi \u00fclikooli kliimateadlane, kes uuringus ei osalenud. “Globaalsest soojenemisest p\u00f5hjustatud probleemid on tingitud nii inimtegevusest kui ka looduslikest muudatustest. Need uued leiud illustreerivad harukordselt, kui kompleksne see probleem on. K\u00fcsimus on teaduslikus aususes, kui tunnistada, et k\u00f5ik kliimamuutused on tingitud ainult kasvuhoonegaasidest,” lisas Beniston.<\/p>\n

Beniston lisab, et looduslikest kliimamuutustest arusaamine ei tee siiski probleemi olematuks\u00b7: “Isegi kui kasvuhoonegaaside osalus liustike sulamises on k\u00f5igest 50\u00b7%, on see k\u00f5ike muud kui v\u00e4listatav.” Kuigi Himaalaja liustikud ei ole nii haavatavad kui IPCC raport algselt v\u00e4itis, on Euroopa Alpide liustikud juba h\u00e4\u00e4bumas. Kaseri s\u00f5nul v\u00f5ivad nad sajandi l\u00f5puks kaotada kuni 90\u00b7% enda praegusest massist.<\/p>\n

Allikas:
\nNature News: “Glaciers’ wane not all down to humans”<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Looduslikud kliimats\u00fcklid on Alpide j\u00e4\u00e4katte v\u00e4henemises m\u00e4nginud suurt rolli. Alpide suurim liustik Valais’s on 20. sajandi jooksul muutunud rohkem kui kahe kilomeetri v\u00f5rra l\u00fchemaks ning ka \u0160veitsi 1,500 v\u00e4iksema liustikuga ei ole asjalood paremad. Liustike h\u00e4\u00e4bumine ei ole aga hiljutise uurimuse kohaselt pelgalt inimtegevuse tulemus, lisanduvad looduslikud kliimamuutused. Tulemus kehtib t\u00f5en\u00e4oliselt ka maailma \u00fclej\u00e4\u00e4nud liustike […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-3324","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kliima","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3324","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3324"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3324\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3324"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3324"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3324"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}