{"id":33243,"date":"2013-05-31T19:18:14","date_gmt":"2013-05-31T16:18:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33243"},"modified":"2013-05-31T19:18:14","modified_gmt":"2013-05-31T16:18:14","slug":"uus-grafeenist-ja-hobe-nanotraatidest-valmistatud-labipaistev-elektrood","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33243","title":{"rendered":"Uus, grafeenist ja h\u00f5be-nanotraatidest valmistatud l\u00e4bipaistev elektrood"},"content":{"rendered":"

Salvador Dali maalis 1931. aastal prohvetliku maali \u201eM\u00e4lu p\u00fcsivus,\u201c millel on kujutatud pehmed, voolavad kellad. Uslan Institute of Science and Technology<\/em> (UNIST) f\u00fc\u00fcsikud valmistasid h\u00fcbriidse l\u00e4bipaistva ja venitatava elektroodi, millega saab tulevikus t\u00f6\u00f6le panna l\u00e4bipaistvad ning painduvad ekraanid, p\u00e4iksepaneelid ning miks mitte kelladki.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

LED-idega varustatud elastne kontaktl\u00e4\u00e4ts.<\/p><\/div>\n

L\u00e4bipaistvaid elektroode on kasutatud varemgi, n\u00e4iteks puutetundlikes ekraanides, lameekraanteleviisorites, p\u00e4ikesepaneelides ning valgusdioodides. Praegu tehakse l\u00e4bipaistvaid elektroode valdavalt indium-tina oksiidist (ITO). Olgugi, et nimetatud materjal elektroodi valmistamiseks sobib, on see habras, kaotab painutamisel funktsionaalsust ning degradeerub aja m\u00f6\u00f6dudes. Lisaks on indium v\u00e4ga kallis.<\/p>\n

Veel on elektroodmaterjalina kaalutud mNW (loe siit<\/a>) v\u00f5rgustikke. Need on odavad ja lihtsasti t\u00f6\u00f6deldavad. Paraku on mNW v\u00f5rgustikel omajagu halbu, kasutamist p\u00e4rssivaid k\u00fclgi. Neil on madal l\u00e4bil\u00f6\u00f6gipinge, suur NW-NW siirde takistus (loe siit<\/a>), suur v\u00f5rgustiku ning aktiivmaterjalide kontakttakistus, materjali ebastabiilsus ja halb nakkuvus plastidega.<\/p>\n

Paradoksaalselt on UNIST t\u00f6\u00f6r\u00fchma tehtud h\u00fcbriidelektroodi materjalidelgi ebasoovitud omadusi. Grafeenil on ideaalis head elektrilised ja mehaanilised n\u00e4itajad, ent selle suuremastaabiline tootmine tekitab materjalisse rakkstruktuuri, millel on suur elektritakistus. H\u00f5be-nanotraate kasvatatakse viisil, mis p\u00e4\u00e4dib puseriti asetatud traatidega. Traatidel on j\u00e4llegi suur kontakttakistus. Grafeeni ja h\u00f5be-nanotraatide liitmine asetab seevastu nende head omadused \u00fclekaalu.<\/p>\n

Tulemuseks on elastne, hea elektrijuhtivuse ja heade optiliste omadustega materjal. H\u00fcbriidelektroodil on madal pindtaksitus (sheet resistance<\/em>), millest v\u00f5iks j\u00e4reldada tugevat optilise spektriosa neeldumist, ent optiline l\u00e4bilaskvus s\u00e4ilub. Painutamisel muutub elektroodi takistus marginaalselt. Lisaks on sel hea vastupidavus soojuskatal\u00fcseeritavatele oks\u00fcdatsiooniprotsessidele.<\/p>\n

Grafeeni ja mNW h\u00fcbriid on aluse pannud uuele materjaliklassile, millel on v\u00f5imalikke rakendusi kui puul lehti. T\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas elektroodmaterjali demonstreerimiseks kontaktl\u00e4\u00e4tse, millesse istutati anorgaanilisi valgusdioode.<\/p>\n

Eluskatses kandis kontaktl\u00e4\u00e4tse j\u00e4nes. Viis tundi v\u00e4ldanud eksperimendi jooksul ei t\u00e4heldatud j\u00e4nesel k\u00e4itumish\u00e4lbeid ega tervisekahjustusi. Pildistav ja videot n\u00e4itav kontaktl\u00e4\u00e4ts – j\u00e4\u00e4me ootele.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Salvador Dali maalis 1931. aastal prohvetliku maali \u201eM\u00e4lu p\u00fcsivus,\u201c millel on kujutatud pehmed, voolavad kellad. Uslan Institute of Science and Technology (UNIST) f\u00fc\u00fcsikud valmistasid h\u00fcbriidse l\u00e4bipaistva ja venitatava elektroodi, millega saab tulevikus t\u00f6\u00f6le panna l\u00e4bipaistvad ning painduvad ekraanid, p\u00e4iksepaneelid ning miks mitte kelladki. L\u00e4bipaistvaid elektroode on kasutatud varemgi, n\u00e4iteks puutetundlikes ekraanides, lameekraanteleviisorites, p\u00e4ikesepaneelides ning valgusdioodides. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33244,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-33243","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33243","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33243"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33243\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33244"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33243"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33243"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}