{"id":33255,"date":"2013-05-31T19:55:24","date_gmt":"2013-05-31T16:55:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33255"},"modified":"2013-05-31T19:55:24","modified_gmt":"2013-05-31T16:55:24","slug":"tana-moodub-maast-haruldane-kuuga-asteroid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33255","title":{"rendered":"T\u00e4na m\u00f6\u00f6dub Maast haruldane kuuga asteroid"},"content":{"rendered":"<p><strong>T\u00e4na m\u00f6\u00f6dub Maast ohutult ligi kolm kilomeetrit lai asteroid. Teadlastele avaneb seega haruldane v\u00f5imalus uurida suurt taevakeha, millel on oma kuugi kaasas.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_33256\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/thisnasaillu.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-33256\" class=\"size-full wp-image-33256\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/thisnasaillu.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"286\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/thisnasaillu.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/thisnasaillu-300x171.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/05\/thisnasaillu-250x143.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-33256\" class=\"wp-caption-text\">NASA illustratsioon 1998 QE2 orbiidist.<\/p><\/div>\n<p>Asteroid 1998 QE2 m\u00f6\u00f6dub Maast kell 20:59 (GMT) 5,8 miljoni kilomeetri kauguselt, mis on v\u00f5rdne viieteistkordse Maa ja Kuu vahekaugusega.<\/p>\n<p>\u201cJ\u00e4rgmine 1998 QE2 l\u00e4him\u00f6\u00f6dumine toimub k\u00f5ige varem kahesaja aasta p\u00e4rast,\u201d \u00fctlesid Ameerika Kosmoseagentuuri NASA esindajad.<\/p>\n<p>Silmaga asteroidi n\u00e4ha ei saa, ent astronoomid on juba radarid t\u00f6\u00f6le pannud ning taevakeha uurimine k\u00e4ib. Vaatlemisse on kaasatud California ja Puerto Rico optilised teleskoobid. Andmete kogumine kestab 9nda juunini.<\/p>\n<p>Neljap\u00e4eval teatas NASA, et 1998 aastal avastatud asteroid orbiidil on kuu. Vaatlused sooritati California Goldstone-i 70-meetrise S\u00fcvakosmose v\u00f5rgustik-antenniga (<em>Deep Space Network antenna<\/em>).<\/p>\n<p>Tegemist on binaarse asteroidiga, mille umber tiirleva kuu l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 600 meetrit.<\/p>\n<p>Teadlased loodavad, et l\u00e4heneva asteroid kohta kogutud andmestik aitab tulevikus asteroide paremini j\u00e4litada, sealhulgas neid, mille orbiit Maale ohtlikult l\u00e4hedal.<\/p>\n<p>\u201cAsterodi kauguse ning kiiruse radarm\u00f5\u00f5tmised v\u00f5imaldavad taevakeha edasist k\u00e4itumist v\u00e4ga t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4rata. Enne radarvaatlusjaamasid meil niisugust v\u00f5imalust ei olnud,\u201d kommenteeris NASA.<\/p>\n<p>Asteroidi ja kuu duo on haruldane n\u00e4htus. NASA s\u00f5nul on \u00fcks v\u00f5i enam kuud vaid 16 %-l 200 meetrist suurema l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga asteroididel.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-05-massive-asteroid-moon-earth-today.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4na m\u00f6\u00f6dub Maast ohutult ligi kolm kilomeetrit lai asteroid. Teadlastele avaneb seega haruldane v\u00f5imalus uurida suurt taevakeha, millel on oma kuugi kaasas. Asteroid 1998 QE2 m\u00f6\u00f6dub Maast kell 20:59 (GMT) 5,8 miljoni kilomeetri kauguselt, mis on v\u00f5rdne viieteistkordse Maa ja Kuu vahekaugusega. \u201cJ\u00e4rgmine 1998 QE2 l\u00e4him\u00f6\u00f6dumine toimub k\u00f5ige varem kahesaja aasta p\u00e4rast,\u201d \u00fctlesid Ameerika Kosmoseagentuuri [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33256,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-33255","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33255","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33255"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33255\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33256"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33255"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33255"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33255"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}