{"id":33260,"date":"2013-05-31T22:22:30","date_gmt":"2013-05-31T19:22:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33260"},"modified":"2013-06-04T14:12:42","modified_gmt":"2013-06-04T11:12:42","slug":"avastati-tehislikud-magnetmonopoolid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33260","title":{"rendered":"Avastati tehislikud magnetmonopoolid"},"content":{"rendered":"

K\u00f6lni, M\u00fcncheni ja Dresdeni teadlastel \u00f5nnestus valmistada tehislikud magnetmonopoolid. Selleks liideti v\u00e4ikseid magnetp\u00f6\u00f6riseid ehk sk\u00fcrmione. Liitumispunktis j\u00e4lgiti tehislikku magnetmonopooli, mis sarnaneb paljuski 1931. aastal Paul Diraci ennustatud osakesele. Mitmed maailma teadlased otsivad v\u00f5imalusi sk\u00fcrmione kasutamiseks arvutikomponentide valmistamisel.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a><\/strong>

Illustratsioon tahkisesisestest magnetp\u00f6\u00f6ristest.<\/p><\/div>\n

Kui poolustega magnet pooleks l\u00f5igata, moodustub uus, kahe poolusega magnet. Monopooli, ehk siis p\u00f5hja- v\u00f5i l\u00f5unapooluseta magneti otsimine ja v\u00f5imalikkus on seni olnud paeluv teadusprobleem nii f\u00fc\u00fcsikutele kui filosoofidele. Teadusajakirjas Science<\/em> avaldatud artikkel kirjeldab tehisliku monopooli, ehk monopoolile sarnaneva, ent vaid tahkise sees eksisteeriva osakese avastamist. T\u00f6\u00f6 tegi K\u00f6lni, Dresdeni ja M\u00fcncheni \u00dclikooli teadlaste liitt\u00f6\u00f6r\u00fchm.<\/p>\n

Viimastel aastatel on materjale, milles esinevad sk\u00fcrmionid, intensiivselt uuritud. Magnetp\u00f6\u00f6rised m\u00f5jutavad aine elektronide liikumist t\u00e4pselt nagu magnetv\u00e4ligi. Sestap kasutataksegi magnetp\u00f6\u00f6riste ning nende elektroninteraktsioonide uurimiseks kunstlikke magnetv\u00e4ljasid.<\/p>\n

Tehislikke magnetv\u00e4ljasid saab katseliselt m\u00f5\u00f5ta nagu p\u00e4risv\u00e4ljasidki, sest m\u00f5lemad interakteeruvad elektronidega.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchmal tekkis k\u00fcsimus: mis saaks, kui \u00fcritaks magnetp\u00f6\u00f6rised \u00e4ra l\u00f5hkuda? Esmalt seati Dresdenis \u00fcles magnetp\u00f6\u00f6riste vaatlemise aparatuur. Selleks kasutati magnetj\u00f5u mikroskoopi. Masina v\u00e4ikese magnetilise tunnalotsaga saab m\u00f5\u00f5ta uuritava magneti pinna magnetv\u00e4lja j\u00f5ujooni, mille anal\u00fc\u00fcs avaldab ligi 50 nm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga magnetp\u00f6\u00f6riste asukoha. T\u00e4heldati, et sk\u00fcrmionfaasi l\u00f5hkumisel magnetp\u00f6\u00f6rised liitusid.<\/p>\n

Teisalt: mis juhtub sama protsessi ajal materjali sees? M\u00fcncheni t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mida juhtis professor Pfleiderer, l\u00e4henes probleemile neutronhajumis-spektroskoopiaga. Selgus, et materjali sees toimus pinnale sarnane protsess, ent seejuures ei \u00f5nnestunud materjalisiseselt \u00fcksikuid magnetp\u00f6\u00f6riseid vaadelda. \u00dcksikute magnetp\u00f6\u00f6riste j\u00e4lgimine aga eba\u00f5nnestus. Arusaamatuse lahendamise v\u00f5tsid k\u00e4sile K\u00f6lni \u00dclikooli professor Rosch’i t\u00f6\u00f6r\u00fchma teadlased Stefan Buhrandt and Christoph Sch\u00fctte, kes sooritasid vastavad arvutisimulatsioonid. Simulatsioonid n\u00e4itasid, et materjali pinnal n\u00e4htud sk\u00fcrmionide \u00fchindumist saatvad p\u00f6\u00f6rised esinesid ka materjali sees.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kahe sk\u00fcrmioni \u00fchildumist kujutav illustratsioon. Magnetmonopooli ilmingutega on p\u00f6\u00f6riste liitumispunkt. Kui monopool p\u00f6\u00f6riste sihis liigub, tekib uus sk\u00fcrmion v\u00f5i kaob olemasolev.<\/p><\/div>\n

Iga magnetp\u00f6\u00f6risega kaasneb tehislik magnetv\u00e4li. Sestap toimub nende teke ja kadu p\u00f6\u00f6riste liitekohas. \u201eSee t\u00e4hendab, et tehislik magnetmonopool asub samuti liitepunktis,\u201c seletas professor Roch. \u201eEksperimendis t\u00e4heldasime igast p\u00f6\u00f6riste liitumispunktist eralduvaid ning materjali pinna poole liikuvaid magnetmon0poole.\u201c<\/p>\n

Osakestef\u00fc\u00fcsikud on magnetmonopoole otsinud kaua. 1931. aastal postuleeris Paul Dirac, et eksisteerib fundamentaalne osake, mis seletab, miks on elektronidel ja prootonitel v\u00f5rdne laeng. Nimelt koosnevad prootonid ja elektronid hoopis erisugustest algosistest. Ent Dirac argumenteeris, et erisuse seletaks magnetmonopool, et k\u00f5ikide elementaarosakeste laeng peab olema kvantiseeritud, ehk kindla suurusega elementaarlaengu t\u00e4isarvkordne.<\/p>\n

Vastavastatud tehislikud magnetmonopoolid t\u00e4idavad nimetatud kvantiseerimisn\u00f5ude t\u00e4ielikult. \u201eOn p\u00f5nev, et magnetmonopool v\u00f5ib eksisteerida, miks mitte, t\u00e4iesti tavalises materjalit\u00fckis,\u201c avaldas t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige Stefan Buhrandt. Sellest hoolimata ei lahenda tehislikud magnetmonopoolid Dirac-i probleemi: nendega interakteeruvad vaid tahkise elektronid, mitte prootonid.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00f6lni, M\u00fcncheni ja Dresdeni teadlastel \u00f5nnestus valmistada tehislikud magnetmonopoolid. Selleks liideti v\u00e4ikseid magnetp\u00f6\u00f6riseid ehk sk\u00fcrmione. Liitumispunktis j\u00e4lgiti tehislikku magnetmonopooli, mis sarnaneb paljuski 1931. aastal Paul Diraci ennustatud osakesele. Mitmed maailma teadlased otsivad v\u00f5imalusi sk\u00fcrmione kasutamiseks arvutikomponentide valmistamisel. Kui poolustega magnet pooleks l\u00f5igata, moodustub uus, kahe poolusega magnet. Monopooli, ehk siis p\u00f5hja- v\u00f5i l\u00f5unapooluseta magneti otsimine […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33261,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-33260","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33260","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33260"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33260\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33261"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33260"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33260"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33260"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}