{"id":33389,"date":"2013-06-11T21:49:22","date_gmt":"2013-06-11T18:49:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33389"},"modified":"2013-06-11T21:50:16","modified_gmt":"2013-06-11T18:50:16","slug":"valmistati-tapseim-aatomkell","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33389","title":{"rendered":"Valmistati t\u00e4pseim aatomkell"},"content":{"rendered":"

Ameerika Standardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology, NIST<\/em>) Colorado osakonna f\u00fc\u00fcsikud valmistasid rekordiliselt t\u00e4pselt aatomkella, mille sekundi ebastabiilsus on \u00fcks osa 10-18<\/sup>-st (loe siit<\/a>). Kella t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tteid kirjeldav artikkel on avaldatud arXiv<\/em> eeltr\u00fckiserveris. Teadlased usuvad, et nende kell on nii t\u00e4pne, et sellega saaks kaudselt m\u00f5\u00f5ta Universumi vanust.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

V\u00e4ljav\u00f5te arXiv artiklist. \u00dcterbiumi aatomid kannavad joonisel t\u00e4hist "Yb-1" ja "Yb-2". Aatomite elektronkatte siirdesagedusi m\u00f5\u00f5dab fotokordisti "PMT".<\/p><\/div>\n

Aja m\u00f5\u00f5tmise p\u00f5hjalikkus on s\u00fcvenenud teaduse arenguga k\u00e4sik\u00e4es. Kellade \u00fcdiks on tiks, mida \u00fchtlasema perioodiga, seda parem. Pisikesi, elektroonilisi tiksujaid – ostsillaatoreid leidub pea k\u00f5ikjal: televiisoripuldis, s\u00fclearvutis, mobiiltelefonis ning globaalses positsioneerimiss\u00fcsteemis. Kelladega m\u00f5\u00f5detakse loodusseaduste paikapidavustki.<\/p>\n

Kaasaja paremad autonoomsed kellad kasutavad t\u00e4psuse hoidmiseks looduslikku v\u00f5rdlusallikat, aatomi elektronkatte energianivoode siirdesagedusi, ise\u00e4ranis elektromagnetspektri ultravioletses, optilises v\u00f5i mikrolainete sagedusosas. Ameerika Standardite ja Tehnoloogia Instituudi teadlaste valmistatud aatomkell on senistest t\u00e4pseim.<\/p>\n

Sagedusm\u00fcra on olnud aatomkellade alaline probleem. NIST t\u00f6\u00f6r\u00fchm m\u00f5tles m\u00fcra tasandamiseks v\u00e4lja laserkiirest ja peeglitest tehtud v\u00f5rel\u00f5ksu, mis suudab aatomeid l\u00f5ksustada ja paigal hoida. L\u00f5ks t\u00e4ideti katseteks \u00fcterbiumi aatomitega, mida ergastati teise, l\u00f5ksuv\u00e4lise laserkiirega. Nii m\u00f5\u00f5deti \u00fcterbiumi elektronkatte \u00fcleminekusagedusi, mida kella justeerimiseks kasutatakse. Uus aatomkell on sedav\u00f5rd t\u00e4pne, et j\u00e4\u00e4ks 31 miljardi aasta jooksul\u00a0 maha v\u00e4hem kui sekundi.<\/p>\n

Maailma t\u00e4pseima kella ehitamine esitas aga probleemi: kuidas m\u00f5\u00f5tma t\u00e4pseima kella t\u00e4psust? Teadlased otsustasid valmistada kaks \u00fchesugust kella ning v\u00f5rrelda nende ajan\u00e4idu suhtelist viga. Osutus, et vaadeldud ajavahemike jooksul ajanihet ei tekkinud.<\/p>\n

Aatomkellaga saab n\u00e4iteks m\u00f5\u00f5ta gravitatsioonilist punanihet. Kahe eri k\u00f5rgusega Maa punkti vahel on erineva tugevusega gravitatsioonipotentsiaal. Teades potentsiaali, mille indikaatoriks on valguse punanihe gravitatsiooniv\u00e4ljas, saab tuletada nimetatud punktide k\u00f5rguste vahe. NIST t\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul saab nende kellaga punanihet m\u00f5\u00f5ta 1 cm t\u00e4psusega.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika Standardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology, NIST) Colorado osakonna f\u00fc\u00fcsikud valmistasid rekordiliselt t\u00e4pselt aatomkella, mille sekundi ebastabiilsus on \u00fcks osa 10-18-st (loe siit). Kella t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tteid kirjeldav artikkel on avaldatud arXiv eeltr\u00fckiserveris. Teadlased usuvad, et nende kell on nii t\u00e4pne, et sellega saaks kaudselt m\u00f5\u00f5ta Universumi vanust. Aja m\u00f5\u00f5tmise p\u00f5hjalikkus on […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33390,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[172],"class_list":{"0":"post-33389","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tuumafuusika","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33389","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33389"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33389\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33390"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33389"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33389"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33389"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}