{"id":33416,"date":"2013-06-13T19:28:02","date_gmt":"2013-06-13T16:28:02","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33416"},"modified":"2013-06-13T19:57:16","modified_gmt":"2013-06-13T16:57:16","slug":"kuidas-kivst-vett-pigistada-korge-rohuga-tehtud-kasnad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33416","title":{"rendered":"Kuidas kivst vett pigistada: k\u00f5rge r\u00f5huga tehtud k\u00e4snad"},"content":{"rendered":"<p><strong>Rahvasuu teab, et kivist vett v\u00e4lja ei pigista. Nuustikust pigistaks kindlasti. Argonne\u2019i Rahvusliku Laboratooriumi (<em>Argonne National <\/em>Laboratory) teadlased valmistasid tahkistest uutmoodi poorseid materjale, millest saab muuhulgas paremaid aktiivmaterjale ravimit\u00f6\u00f6stusele ja loodusesse uusi tehislikke puhastuss\u00fcsteeme. Teadust\u00f6\u00f6st selgub, et kivi k\u00e4snastamiseks tuleb esmalt rakendada tugevat \u00fcler\u00f5hku.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_33417\" style=\"width: 298px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/kivik2sn.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-33417\" class=\"size-full wp-image-33417  \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/kivik2sn.jpg\" alt=\"\" width=\"288\" height=\"148\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/kivik2sn.jpg 800w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/kivik2sn-300x153.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/kivik2sn-250x128.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 288px) 100vw, 288px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-33417\" class=\"wp-caption-text\">Kivi k\u00e4snaks.<\/p><\/div>\n<p>&#8220;Kujutage ette, et pigistate kivi ning sellest tekib k\u00e4sn,\u201c piltlikustas Ameerika valitsuse Energeetikaosakonna labori keemik Karena Chapman. \u201eEnamikel juhtudel\u00a0 muutuvad materjalid r\u00f5humisel tihedamaks ning t\u00f5mbuvad natukenegi kokku. J\u00e4lgisime katsetes aga vastupidist protsessi. R\u00f5hk-t\u00f6\u00f6deldud materjalil on v\u00f5rreldes algolekuga kaks korda v\u00e4iksem tihedus. Mitte just intuitiivseim tulemus, \u00fctleksin.\u201c<\/p>\n<p>Et uuritava materjaliklassi k\u00f5rgr\u00f5hke loomus tundus ebaloogiline, uuriti seda seda Chapmani juhendamisel enne kindlustunde saamist aastaid. Viimaks aga said n\u00e4htuse f\u00fc\u00fcsikalised tagamaad selgeks. Kusjuures, iga eksperimendi korral saadi sama, \u00fcllatav tulemus. \u201eR\u00f5humisel toimub materjali aatomstruktuuri t\u00e4ielik \u00fcmberkorrastumine, see oli esialgu uskumatu,\u201c kommenteeris Chapman.<\/p>\n<p>Teadlased kasutavad k\u00e4snasarnaseid poormaterjale ainete kogumiseks, talletamiseks ning filtreerimiseks. Pooride kuju peenh\u00e4\u00e4lestamine m\u00e4\u00e4rab s\u00f5ela l\u00e4bivate molekulide kuju ja suuruse. Sestap saab poormaterjale kasutada veefiltritena, keemiliste sensoritena ning kokkusurutava talletusvahendina s\u00fcsinik dioksiidile, mis on \u00fcks p\u00f5hilisi vesinikj\u00f5uallikate j\u00e4\u00e4kprodukte. Poormaterjale kasutatakse ka meditsiinis. Pisike nanopoor t\u00e4idetakse ravimiga, mis eelarvutatud kiirusega organismi lahustub. Samal p\u00f5him\u00f5ttel kasutatakse nanopoore plastiku- ja toidut\u00f6\u00f6stuses keemiliste reaktsioonide katal\u00fc\u00fcsimiseks.<\/p>\n<p>\u201eMeie avastatud meetod ei pruugi p\u00e4\u00e4dida vaid tuntud materjalide t\u00f6\u00f6tlemisega. Ehk \u00f5nnestub t\u00f6\u00f6stusele luua uued, sihtainep\u00f5hised kontrollitud lahustuskiirusega materjalid,\u201c \u00fctles Argonne\u2019i keemik Peter Chupas.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel \u201e<em>Exploiting High Pressures to Generate Porosity, Polymorphism, and Lattics Expansions in the Nonporous Molecular Framework Zn(CN)<sub>2<\/sub><\/em>.\u201c avaldati 22. mail ajakirjas <em>Journal of the American Chemical Society<\/em>.<\/p>\n<p>Tsink-ts\u00fcaniid katsekeha asetati Argonne\u2019i <em>Advanced Photon Source <\/em>(APS) teemant r\u00f5hualasisse (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Diamond_anvil_cell\">siit<\/a>). Katsekehale rakendati r\u00f5hk 0,9 \u2013 1,8 gigapaskalit, mis on normaalr\u00f5hust ligikaudu 9000-18000 korda k\u00f5rgem. Katsetatud r\u00f5huvahemik on t\u00f6\u00f6stusele hoomatav ning selle tekitamine odav. Katsekeha ujutati pitsitamise ajaks valitud vedelikesse. L\u00f5ppeks \u00f5nnestus teadlastel luua viis seniolemata materjaliolekut. Kahel neist s\u00e4ilus aine poorsus ka p\u00e4rast r\u00f5hu eemaldamist. Kasutatud vedelik m\u00e4\u00e4ras pooride kuju.<\/p>\n<p>H\u00fcdrostaatiliste r\u00f5hkudega tihedatest, segunenud aatomstruktuuriga (<em>interpenetrated atomic framework<\/em>) materjalidest poormaterjalide valmistamine on esmakordne. Katsekeha sisestruktuuri uuriti r\u00f6ntgen-pulberdifraktsiooni meetodil 1BM, 11-ID-B ja 17-BM APS kiirtega. T\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub erinevate materjaliklasside uurimisega.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2013\/06\/130612224230.htm\">ScienceDaily.com<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahvasuu teab, et kivist vett v\u00e4lja ei pigista. Nuustikust pigistaks kindlasti. Argonne\u2019i Rahvusliku Laboratooriumi (Argonne National Laboratory) teadlased valmistasid tahkistest uutmoodi poorseid materjale, millest saab muuhulgas paremaid aktiivmaterjale ravimit\u00f6\u00f6stusele ja loodusesse uusi tehislikke puhastuss\u00fcsteeme. Teadust\u00f6\u00f6st selgub, et kivi k\u00e4snastamiseks tuleb esmalt rakendada tugevat \u00fcler\u00f5hku. &#8220;Kujutage ette, et pigistate kivi ning sellest tekib k\u00e4sn,\u201c piltlikustas Ameerika [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33417,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-33416","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33416","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33416"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33416\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33417"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33416"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33416"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33416"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}