{"id":33447,"date":"2013-06-14T21:18:10","date_gmt":"2013-06-14T18:18:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33447"},"modified":"2013-06-14T21:33:48","modified_gmt":"2013-06-14T18:33:48","slug":"uus-rekordilise-efektiivsusega-paikesepaneel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33447","title":{"rendered":"Uus, rekordefektiivne p\u00e4ikesepaneel"},"content":{"rendered":"<p><strong>Jaapani suurfirma Sharp tuli esile rekordefektiivse (44,4 %) p\u00e4iksepaneeliga, millel on kolm siiret ning valgust koondav Fresneli l\u00e4\u00e4ts.<\/strong><\/p>\n<p><strong> <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_33448\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/rekordcell.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-33448\" class=\"size-medium wp-image-33448\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/rekordcell-300x189.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"189\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/rekordcell-300x189.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/rekordcell-250x158.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/rekordcell.jpg 500w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><\/strong><p id=\"caption-attachment-33448\" class=\"wp-caption-text\">Pisike, ent s\u00e4rtsakas fotorakk.<\/p><\/div>\n<p>Rekordpaneeli teekond sai alguse Jaapani NEDO (<em>New Energy and Industrial Technology Development Organization<\/em>) teadlaste t\u00f6\u00f6st. Rekordefektiivsus kinnitati katseliselt ka Saksamaal Fraunhoferi P\u00e4ikeseenergeetika S\u00fcsteemide Instituudis (<em>Fraunhofer Institute for Solar Energy Systems<\/em>).<\/p>\n<p>Mitmiksiirdega p\u00e4ikepaneelid on efektiivsed ning kasutavad seejuures fotoneelavaid, n\u00e4iteks indiumist ja galliumist koosnevaid komposiitmaterjale. Sharp\u2019i l\u00e4\u00e4tsega paneelil on kolm \u00fcksteise otsa asetatud fotoneelavat kihti. Neist k\u00f5ige alumine on tehtud InGasAs (<em>Indium, Gallium, Arseniid<\/em>) liitmaterjalist.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/concentrator.gif\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-33449\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/concentrator.gif\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"223\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/concentrator.gif 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/concentrator-300x133.gif 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/06\/concentrator-250x111.gif 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Rekordefektiivsus tuleneb olulisel m\u00e4\u00e4ral paneeli pindmise aktiivkihi suurest pindalast ning elektroodi ja paneeli \u00fchenduskoha t\u00e4psest laiusest.<\/p>\n<p>K\u00f5rge efektiivsuse ning hinna t\u00f5ttu on mitmikiht-p\u00e4iksepaneele seni valdavalt kasutatud satelliitidel. Sestap tahab Sharp tulevikus oma p\u00e4iksepaneele senisest enam ka maisematele t\u00f6\u00f6dele rakendada.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-06-solar-cell-world-highest-conversion.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Jaapani suurfirma Sharp tuli esile rekordefektiivse (44,4 %) p\u00e4iksepaneeliga, millel on kolm siiret ning valgust koondav Fresneli l\u00e4\u00e4ts. Rekordpaneeli teekond sai alguse Jaapani NEDO (New Energy and Industrial Technology Development Organization) teadlaste t\u00f6\u00f6st. Rekordefektiivsus kinnitati katseliselt ka Saksamaal Fraunhoferi P\u00e4ikeseenergeetika S\u00fcsteemide Instituudis (Fraunhofer Institute for Solar Energy Systems). Mitmiksiirdega p\u00e4ikepaneelid on efektiivsed ning kasutavad seejuures [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33448,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-33447","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33447","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33447"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33447\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33448"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33447"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33447"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33447"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}