{"id":33468,"date":"2013-06-15T18:05:09","date_gmt":"2013-06-15T15:05:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33468"},"modified":"2013-06-15T18:05:09","modified_gmt":"2013-06-15T15:05:09","slug":"32-sensoriga-elektrinina-teeb-esialgu-vahet-ounal-ja-pirnil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33468","title":{"rendered":"32 sensoriga elektrinina teeb esialgu vahet \u00f5unal ja pirnil"},"content":{"rendered":"

Looduses on rohkem kui \u00fcks l\u00f5hn, loomadel enamasti aga \u00fcks nina. Sarnast universaalsust jahivad tehisninadegi valmistajad. N\u00e4iteks oleks hea, kui lennujaamas saaks eristada moosi narkoodikumidest v\u00f5i l\u00f5hkeainest \u00fche, mitte kahe v\u00f5i enama aparaadiga.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

32 sensoriga elektrinina eNose. <\/p><\/div>\n

Valencia Pol\u00fctehnilise \u00dclikooli ning G\u00e4vle \u00dclikooli teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchmal \u00f5nnestus valmistada 32 sensoriga elekternina, mis teeb esialgu vahet \u00f5unal ja pirnil. Ehkki n\u00e4iliselt triviaalne, on saavutus tubli samm sensortehnika suunas, mis suudab tulevikus veretult m\u00f5\u00f5ta veresuhkru taset, j\u00e4lgida veini k\u00e4\u00e4rimist ning koguni eristada healoomulist kasvajat pahaloomulisest – nahav\u00e4liselt.<\/p>\n

Valencia \u00dclikooli teadlase Jos\u00e9 Pelegr\u00ed Sebasti\u00e1 t\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas elektrininas seitset levinud termoreguleeritava v\u00e4ljundkarakteristikuga metalloksiidist pooljuht-gaasisensorit, mida kasutatakse eraldiseisvalt n\u00e4iteks propaani, maagaasi, s\u00fcsinikdioksiidi, alkoholi ning tol\u00fceeni tuvastamiseks. Igale gaasile vastab enamasti \u00fcks sensor. Gaas p\u00f5hjustab sensori elektroodide vahelise kontaktpinna juhtivuses muudu, millele luuakse proportsionaalne v\u00e4ljundpinge. Katseandmete, sealhulgas ka sensori temperatuuri ning etalonn\u00e4itude j\u00e4relt\u00f6\u00f6tluses arvutatakse gaasi t\u00fc\u00fcp. eNose <\/em>elektrinina 32 sensori summaga saab anal\u00fc\u00fcsida ka kompleksgaase, n\u00e4iteks erinevate puuviljade l\u00f5hnasignatuure.<\/p>\n

Katsetes asetati sensorkambrisse \u00f5una ning pirni t\u00fckke. Esmalt oodati, kuni puuviljat\u00fckkidelt \u00f5hkunud ained kambri \u00f5huga segunesid, seej\u00e4rel k\u00e4ivitati sensorid ning j\u00e4\u00e4dvustati nende n\u00e4idud.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm registreeris igalt sensorilt kolm d\u00fcnaamilist muutujat: esialgse signaali pinge t\u00f5usu, k\u00fcllastuspinge t\u00f5usu ning p\u00e4rast sensori v\u00e4ljal\u00fclitamist maksimaalse pinge t\u00f5usu.<\/p>\n

L\u00f5hnakomponentide anal\u00fc\u00fcsi kaasati k\u00f5ik eelmainitud parameerid. Nii saadi igast elektroonilisest signaalist kolmem\u00f5\u00f5tmelisse teljestikku 96 katsepunkti. Katset korrati 20 korda. Tulemusi t\u00f6\u00f6deldi k\u00fcmne eri algoritmiga, mis otsisid andmestikust karakteerseid, kas siis \u00f5una v\u00f5i pirni l\u00f5hna elektrisignaalile vastavaid mustreid. K\u00f5ik peale \u00fche sensori suutsid puuvilju eristada v\u00e4hemalt \u00fcheksal juhul k\u00fcmnest. Ning \u00fcks mustrit otsiv l\u00e4hima naabri algoritm, IB1, eristas puuvilju \u00f5igesti k\u00f5ikidel juhtudel. Enamik inimesi seda ei suuda.<\/p>\n

Allikas: IEEE Spectrum<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Looduses on rohkem kui \u00fcks l\u00f5hn, loomadel enamasti aga \u00fcks nina. Sarnast universaalsust jahivad tehisninadegi valmistajad. N\u00e4iteks oleks hea, kui lennujaamas saaks eristada moosi narkoodikumidest v\u00f5i l\u00f5hkeainest \u00fche, mitte kahe v\u00f5i enama aparaadiga. Valencia Pol\u00fctehnilise \u00dclikooli ning G\u00e4vle \u00dclikooli teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchmal \u00f5nnestus valmistada 32 sensoriga elekternina, mis teeb esialgu vahet \u00f5unal ja pirnil. Ehkki n\u00e4iliselt […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33469,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[112],"class_list":{"0":"post-33468","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-biofuusika","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33468","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33468"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33468\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33469"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33468"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33468"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33468"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}