{"id":3347,"date":"2010-06-12T21:39:19","date_gmt":"2010-06-12T18:39:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3347"},"modified":"2010-06-25T14:55:37","modified_gmt":"2010-06-25T11:55:37","slug":"aatomjoumikroskoobi-teraviku-abil-saabgrafeen-nanojuhtmeid-kirjutada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3347","title":{"rendered":"Aatomj\u00f5umikroskoobi teraviku abil saab grafeen-nanojuhtmeid ‘kirjutada’"},"content":{"rendered":"

Ameerika \u00dchendriikide ning Prantsusmaa teadlased on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud uue lihtsa meetodid grafeenist vooluringide valmistamiseks. Protsess seisneb voolu juhtivate grafeen-nanojuhtmete ‘kirjutamises’ grafeenoksiidile, kasutades selleks imepisikest kuumutatud teravikku. Meetodi abil saaks edukalt valmistada ka painduvaid elektroonikaseadmeid, vahendab physicsworld.com<\/em><\/a>.<\/strong><\/p>\n

Grafeenip\u00f5histe seadmete rakendamiseks toodete valmistamisel peavad teadlased enne v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama meetodid, mis lubaksid toota grafeen-vooluringe suures koguses, kasutades selleks korratavaid ning usaldusv\u00e4\u00e4rseid tehnikaid. Hetkel kasutatakse peamiselt nanojuhtmete ‘v\u00e4lja l\u00f5ikamist’ grafeenlehelt, misj\u00e4rel need vooluringi saamiseks kokku \u00fchendatakse.<\/p>\n

Termokeemiline nanolitograafia<\/h3>\n
\"\"<\/a>

Grafeen-vooluringide 'kirjutamine'. Pilt: Science\/AAAS<\/p><\/div>\n

Ent kui asi puudutab grafeeni, v\u00f5ivad asjad ka palju lihtsamateks osutuda. Paul Sheehan Washingtoni Merev\u00e4e Uurimislaboratooriumist<\/strong> ja\u00a0Elisa Riedo Georgia Tech<\/strong>‘ist kasutasid oma uurimuses \u00e4ra fakti, et grafeenoksiid on dielektrik ning muutub kuumutamise j\u00e4rel\u00a0tagasi voolujuhtivaks grafeeniks. Kuid selle asemel, et kuumutada kogu grafeenplaati, kasutasid teadlased kuuma aatomj\u00f5umikroskoobi teravikku, mille abil muudeti v\u00e4ga peenikesed, k\u00f5igest 12-nanomeetri laiused\u00a0ribad nanojuhtmeteks.<\/p>\n

Antud meetod on v\u00e4ga t\u00e4pne, mis t\u00e4hendab, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud grafeenplaat on j\u00e4tkuvalt isoleeriv. Kasutades ‘kirjutamiseks’ erinevaid teraviku temperatuure, on v\u00f5imalik muuta ka nanojuhtmete elektrilisi omadusi neljas erinevas suurusj\u00e4rgus, saades seega rohkem v\u00f5i v\u00e4hem voolu juhtivaid nanojuhtmeid.<\/p>\n

,,Antud meetodi v\u00f5lu seisneb selles, et selle abil saab lihtsalt, robustselt ning korratavalt muuta isoleeriv grafeenplaat voolujuhtivaks nanojuhtmeks,” s\u00f5nas Sheenan. ,,Meetodi paindlikkus v\u00f5imaldab nanojuhtmete ‘kirjutamist’ nii enne kui ka p\u00e4rast grafeeni paigutamist alusmaterjalile.”<\/p>\n

Paljut\u00f5otav<\/h3>\n

,,Termokeemiliseks nanolitograafiaks\u00a0nimetatav protsess seisneb materjali keemilise koostise muutmises kuuma nanoteravikuga, on v\u00e4gagi paljut\u00f5otav, ning selle abil suutsime me ‘kirjutada’ dielektrikust materjalidele nii pooljuhtivaid-\u00a0kui ka\u00a0metalljooni. Kasutasime selleks erinevatel temperatuuridel olevaid teravikke,” t\u00e4psustas Riedo.<\/p>\n

Vastavalt teadlastele juhivad nanojuhtmed voolu paremini kui lisanditega amorfne r\u00e4ni, ning on v\u00f5rreldavad ka lisanditega pol\u00fcmeerjuhtidega. Kuid vastupidiselt teistele materjalidele, toimub kogu voolu juhtimine k\u00f5iges \u00fchesainsas aatomkihis.<\/p>\n

\"\"<\/a>Kuigi uurimus on alles algj\u00e4rgus, on v\u00f5imalik, et tulevikus saaks seda meetodit rakendada vooluringide kiireks tr\u00fckkimiseks grafeenplaatidele. ,,Grafeen oleks justkui nanoskaalas elektrooniline l\u00f5ikelaud,” naljatas Sheehan.<\/p>\n

Teadlastel on j\u00e4rgnevalt plaanis laiendada oma uurimust\u00f6\u00f6d r\u00e4niplaadile asetatud grafeenkihtidele.<\/p>\n

Vastavasisuline teadusartikkel avaldati ajakirjas Science<\/em>.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Nanoscale Tunable Reduction of Graphene Oxide for Graphene<\/a>” Electronics<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika \u00dchendriikide ning Prantsusmaa teadlased on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud uue lihtsa meetodid grafeenist vooluringide valmistamiseks. Protsess seisneb voolu juhtivate grafeen-nanojuhtmete ‘kirjutamises’ grafeenoksiidile, kasutades selleks imepisikest kuumutatud teravikku. Meetodi abil saaks edukalt valmistada ka painduvaid elektroonikaseadmeid, vahendab physicsworld.com. Grafeenip\u00f5histe seadmete rakendamiseks toodete valmistamisel peavad teadlased enne v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama meetodid, mis lubaksid toota grafeen-vooluringe suures koguses, kasutades selleks […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-3347","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3347","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3347"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3347\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3347"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3347"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3347"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}