{"id":33561,"date":"2013-06-21T23:49:07","date_gmt":"2013-06-21T20:49:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33561"},"modified":"2013-06-22T00:14:42","modified_gmt":"2013-06-21T21:14:42","slug":"fuusika-oppimisest-isikliku-bakalaureusediplomiga-annika-pille","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33561","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsika \u00f5ppimisest: isikliku bakalaureusediplomiga Annika Pille"},"content":{"rendered":"

Levinud legendi j\u00e4rgi tuli Isaac Newtonile gravitatsiooniteooria idee m\u00f5tteisse siis, kui talle \u00f5un p\u00e4he kukkus. Annab v\u00e4he lootust, et sarnane vahejuhtum ajendaks eesti g\u00fcmnaasiumil\u00f5petajat f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima. Kolm aastat tagasi astus Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikastuudiumisse 54 tudengit. Nominaalajaga l\u00f5petas neist 9. Kilde reaalteaduste \u00f5ppimise ilust ja valust vahendab esmasp\u00e4eval \u00dclikooli sammaste vahelt bakalaureusediplomiga v\u00e4ljunud f\u00fc\u00fcsikatudeng Annika Pille. <\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a><\/strong>

F\u00fc\u00fcsik Annika Pille diplomip\u00e4eval. Foto autor: Siim Pille.<\/p><\/div>\n

Oled p\u00e4rit Viljandist. On j\u00e4\u00e4nud mulje, et sestsamast linnast tuleb rohkesti tublisid f\u00fc\u00fcsikuid. On p\u00f5hjuseks hea bussi\u00fchendus v\u00f5i hoopis innustav \u00f5petaja?<\/strong><\/p>\n

\u00c4ra aja, P\u00e4rnust on ka p\u00e4ris palju tudengeid. Vegard, Ats, Henri Daniel, Sven \u2013 k\u00f5ik tulid koos P\u00e4rnust f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima, muide. Ega ma k\u00f5igi p\u00e4ritolu teagi. Viljandi Maag\u00fcmnaasiumi, mida enam ei ole, reaalainete \u00f5petajad olid mul t\u00f5esti vahvad. F\u00fc\u00fcsikat \u00f5petas Airi Tullino, s\u00e4rtsakas noor naine, kes ka Tartus vastava eriala omandas.<\/p>\n

Miks just f\u00fc\u00fcsika?<\/strong><\/p>\n

F\u00fc\u00fcsika oli ainus teema, mis keskkooli l\u00f5pus painama j\u00e4i. Ilmselgelt koolivalemid kogu loodust piisavalt t\u00e4pselt ei selgita. Tahtsin teada, kuidas asjad tegelikult k\u00e4ivad. Lisaks on Tartu m\u00f5nus v\u00e4ike linn.<\/p>\n

Oli ehk alternatiivm\u00f5tteid, et vaba aasta, reisid ilmam\u00f6\u00f6da ringi ja kogud m\u00f5tteid, v\u00f5i olid need ennegi selged?<\/strong><\/p>\n

Oleks riigieksamite tulemused m\u00f5ne punkti v\u00f5rra k\u00f5rgemad olnud, oleksin v\u00f5ib-olla juurasse proovinud. \u00dclej\u00e4\u00e4nud ainetega on minu arvates v\u00f5imalik end iseseisvalt huvikorras edukalt kurssi viia. Tundsin, et reisida j\u00f5uan hiljemgi. Kui matemaatikal p\u00f5hinevat eriala \u00f5ppida, on seda m\u00f5tet teha kohe p\u00e4rast keskkooli, mil varem\u00f5pitu enam-v\u00e4hem meeles.<\/p>\n

P\u00f5hikooli l\u00f5pus m\u00f5tlesin hoopis n\u00e4iteks Eesti Kunsti- ja Teatriakadeemias \u00f5petatava graafilise disaini, arhitektuuri v\u00f5i fotograafia erialale.<\/p>\n

Need m\u00f5tted oled maha matnud?<\/strong><\/p>\n

P\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00fcll jah, kunsti teen hobikorras, joonistan. Tunnen, et hakkaksin loomet\u00f6\u00f6d vihkama, kui peaksid seda t\u00e4iskohaga \u00f5ppima. See oleks vahva hobi kaotamine.<\/p>\n

Minu joonistamisharrastusel on pikem lugu. K\u00e4isin esimesed 9 aastat Viljandi Maag\u00fcmnaasiumis kunstikallakuga klassis ja v\u00f5tsin osa kooli kunstistuudio t\u00f6\u00f6st. \u00dclikoolis \u00f5ppisin veel sel aastal Veiko Klemmeri k\u00e4e all vabamaalimise kursusel. Joonistamine maandab h\u00e4sti pingeid.<\/p>\n

\u00dches\u00f5naga, s\u00fcgisene Tartu, Lotmani purskkaev veel t\u00f6\u00f6tab, \u00f6\u00f6k\u00fclmasid ei ole ja pronksist tudengid suudlevad vihmavarju all. Sina kuulasid esimesi f\u00fc\u00fcsikaloenguid. Millised, kui m\u00e4letad, olid esimesed muljed?<\/strong><\/p>\n

Esimesed muljed olid seotud \u00fclivahva kursusega, millesse \u00f5ppima sattusin. Ega esimesed paar kuud \u00f5ppimisest eriti midagi v\u00e4lja ei tulnud. Tuli ikka ja j\u00e4lle kursakaaslaste ja Tartu pubidega l\u00e4hemalt tutvuda.\u00a0Ent sai ruttu selgeks, et \u00dclikool on tunduvalt keerulisem, kui aimata oskasin. Oli harjumatu, et keegi otseselt \u00fchtegi kodut\u00f6\u00f6d ei anna ega kontrolli. Samas, kui neid ei tee, ega siis j\u00e4rgmises loengus v\u00f5i seminaris midagi eriti aru ei saa. Olin harjunud keskkoolis sellise re\u017eiimiga, et \u00f5pin koolis, teen tunnis kaasa ja kodus pole vaja enam midagi \u00fcle \u00f5ppida.<\/p>\n

Pooleli sa ometi ei j\u00e4tnud. Mis motiveeris sind hambaid kokku suruma ja edasi punnima – s\u00f5brad, p\u00f5nevad teemad?<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige rohkem motiveeris vist isiklik jonn, et olen juba nii kaugele j\u00f5udnud ja tegelikult on k\u00f5ige v\u00e4sitava k\u00f5rval liiga p\u00f5nev, et alla anda. Kursusev\u00e4lised s\u00f5brad olid viimasel aastal v\u00e4ga heaks toeks. Nad t\u00f5id mind maapeale tagasi ja aitasid f\u00fc\u00fcsikast puhata. Ja toosama joonistamine ning maalimine oli ses m\u00f5ttes \u00f5igel kohal.<\/p>\n

Kas peale joonistamise veel midagi f\u00fc\u00fcsika \u00f5ppimise k\u00f5rvale mahtus? Tean, et oled tegutsenud Teadusbussis ja Eesti F\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Seltsis.<\/strong><\/p>\n

Teadusbuss, jah, sobitus p\u00f5hiliselt esimesse aastasse. Viimasel aastal tegelesin sellega napilt. Aitasin korraldada Rahvusvahelist F\u00fc\u00fcsikaol\u00fcmpiaadi IPhO, v\u00f5tsin m\u00f5ne f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate aine. Eesti F\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Selts on minu jaoks uuem asi, eriti aktiivne liige ei ole. Teisel tudengiaastal olin tuutor.<\/p>\n

Tegid sa \u00f5ppimise k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6d?<\/strong><\/p>\n

Pigem mitte. L\u00f5put\u00f6\u00f6d kirjutades sain F\u00fc\u00fcsika Instituudist palka. Teen Viljandis isa firmas klienditeenindust\u00f6\u00f6d, esimesel tudengiaastal n\u00e4dalavahetuseti n\u00e4iteks. T\u00f6\u00f6d tegin v\u00e4hem siis, kui tudengieluga rohkem harjusin ja oma eelarvet majandama \u00f5ppisin. Sel kevadel olin f\u00fc\u00fcsikaliste m\u00f5\u00f5tmiste aluste praktikumis \u00f5ppej\u00f5u abi, parandasin rebaste protokolle.<\/p>\n

Peaks tudeng \u00fcle\u00fcldse \u00f5ppimise k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6d tegema, on sul ses osas p\u00f5him\u00f5tteline seisukoht?<\/strong><\/p>\n

Leian, et noor inimene kindlasti peaks t\u00f6\u00f6d tegema. Just selle p\u00e4rast, et aru saada, et raha ei kasva puu otsas v\u00f5i vanemate pangakontol. Iseasi, kas just koolit\u00f6\u00f6ga paralleelselt. Kui ta j\u00f5uab, miks mitte. Arvan, et f\u00fc\u00fcsika k\u00f5rvalt j\u00e4\u00e4b t\u00f6\u00f6ks liigv\u00e4he aega ning t\u00e4helepanu. Inimesed on erinevad.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsika \u00f5ppekava on muutumas, osalt t\u00e4nu aastavanusele Eesti F\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Seltsile ning aktiivsetele tudengitele. Mis on sinu arvates viimase kolme aastaga f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppes paremaks muutunud, mida paremat on tulevastel tudengitel oodata?<\/strong><\/p>\n

Minu meelest v\u00f5ib muutused kokku v\u00f5tta asjaoluga, et on tekkinud suhtluskanal \u00fcli\u00f5pilaste ja \u00f5ppej\u00f5udude vahel. M\u00f5tlen peale \u00f5ppeinfos\u00fcsteemi tagasiside. Programmijuht on vist t\u00fcdimuseni kuulnud k\u00f5ikv\u00f5imalikke arvamusi peaaegu k\u00f5igi f\u00fc\u00fcsika \u00f5ppekava ainete kohta. N\u00fc\u00fcd julgevad tudengid l\u00f5puks oma arvamuse ka v\u00e4lja \u00f6elda. Ja sealjuures korraliku konstruktiivse kriitikaga.<\/p>\n

Tahaksid sa midagi paremaks muuta v\u00f5i tagasi p\u00f6\u00f6rata?<\/strong><\/p>\n

V\u00e4rske bakat\u00f6\u00f6 kirjutajana leian, et juhendamist v\u00f5iks paremini organiseerida. Ka juhendajatele v\u00f5iks teha v\u00e4ikesi koolitusi, et milline on bakalaureuset\u00f6\u00f6le vastav tase. Minu meelest see \u00fcks h\u00e4gusemaid k\u00fcsimusi. Juba mitmendat aastat kuulab komisjon bakakaitsmisi, mida v\u00f5iks vabalt ka magistrit\u00f6\u00f6na esitada. Mitte, et see iseenesest halb oleks, aga tudengina on l\u00f5put\u00f6\u00f6 alguses rohkem segadust kui infot. V\u00e4hemalt selline on minu kogemus.<\/p>\n

Minu k\u00e4est on sageli k\u00fcsitud:”Hea k\u00fcll, \u00f5pid f\u00fc\u00fcsikat, aga mis t\u00f6\u00f6d sa tegema hakkad?” Ehk – kirjutan m\u00f5tet lahti – kas asjast saab valesti aru \u00fchiskond v\u00f5i tudeng? F\u00fc\u00fcsikat ei saa minna \u00f5ppima ootusega, et p\u00e4rast l\u00f5petamist on kohe kindel t\u00f6\u00f6koht s\u00f5na klassikalises m\u00f5ttes, et n\u00e4iteks kontorit\u00f6\u00f6 \u00fcheksast viieni. \u00dches\u00f5naga, mis on f\u00fc\u00fcsika \u00f5ppimise funktsionaalne eesm\u00e4rk? Anda hea baasharidus muude erialadega j\u00e4tkamiseks? F\u00fc\u00fcsikuid astub sisse, l\u00f5petab v\u00e4he, magistrisse astub veel v\u00e4hem, ju.<\/strong><\/p>\n

Minu jaoks on f\u00fc\u00fcsika k\u00f5ige \u00fcldisem eesm\u00e4rk \u00f5petada m\u00f5tlema, anal\u00fc\u00fcsima ning seoseid looma. Reaalselt, valemiliselt. \u00d5pitu analoogia p\u00f5hjal.<\/p>\n

Miks mitte siis semiootika?<\/strong><\/p>\n

On t\u00f5siasi, et jah, f\u00fc\u00fcsika baasteadmised ei anna \u00fchtegi ametit, ent nad annavad v\u00f5imaluse hiljem probleemidele s\u00fcviti l\u00e4heneda. Semiootika kirjeldab omaette m\u00e4rgimaailma, f\u00fc\u00fcsika \u00fcritab kogu loodust mudeliteks jagada ja ideaalis \u00fcheks mudeliks kokku panna. Selles m\u00f5ttes on f\u00fc\u00fcsika \u00fclim. Ja f\u00fc\u00fcsika kasutab natuke konkreetsemat keelt – matemaatikat.<\/p>\n

Seda silmas pidades, kavatsed sa magistrantuuris j\u00e4tkata?<\/strong><\/p>\n

Jah, ikka.<\/p>\n

Ja doktoris?<\/strong><\/p>\n

Eks n\u00e4is, kuidas mulle see teadust\u00f6\u00f6 istub, \u00f5unte pealt vaatame. Vara \u00f6elda veel.<\/p>\n

Millist f\u00fc\u00fcsikalist avastust tulevikust enim ootad, kui \u00fcldse?<\/strong><\/p>\n

Ootan sellist, mida ei oskaks oodata – midagi, mis keeraks k\u00f5ik taaskord pea peale (nagu ennevanasti on juhtunud). Huvitun k\u00f5ige rohkem teadmiste piirimail olevatest asjadest, poolenisti ulmest.<\/p>\n

Kui sul oleks v\u00f5imalik abiturienti, kes f\u00fc\u00fcsika \u00f5ppimist kaalub, kuidagi toetada, siis mida sa \u00fctleksid, mis kirjakese sa talle padja alla paneks?<\/strong><\/p>\n

Tule, \u00f5pi, ja \u00e4ra anna alla, sest vahva on. Ainsad asjad elus, mis t\u00f5eliselt tegemist v\u00e4\u00e4rivad, on v\u00e4ljakutsed. Ja f\u00fc\u00fcsika on \u00fcks paras v\u00e4ljakutse, v\u00e4hemalt minu meelest. F\u00fc\u00fcsika ei ole lihtsalt eriala, see on m\u00f5tteviis.<\/p>\n

K\u00fcsis: Uku P\u00fcttsepp<\/em><\/p>\n

Annika Pille l\u00f5put\u00f6\u00f6 teemal “Joodi l\u00f5ksustamise uurimine nanopoorses 12CaO*7Al2O3 kristallstruktuuris<\/em>” leiad siit<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Levinud legendi j\u00e4rgi tuli Isaac Newtonile gravitatsiooniteooria idee m\u00f5tteisse siis, kui talle \u00f5un p\u00e4he kukkus. Annab v\u00e4he lootust, et sarnane vahejuhtum ajendaks eesti g\u00fcmnaasiumil\u00f5petajat f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima. Kolm aastat tagasi astus Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikastuudiumisse 54 tudengit. Nominaalajaga l\u00f5petas neist 9. Kilde reaalteaduste \u00f5ppimise ilust ja valust vahendab esmasp\u00e4eval \u00dclikooli sammaste vahelt bakalaureusediplomiga v\u00e4ljunud f\u00fc\u00fcsikatudeng Annika Pille. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33562,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35,26],"tags":[],"class_list":{"0":"post-33561","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"category-persoon","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33561","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33561"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33561\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33562"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33561"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33561"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33561"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}