{"id":3362,"date":"2010-06-14T10:24:47","date_gmt":"2010-06-14T07:24:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3362"},"modified":"2010-07-15T18:16:47","modified_gmt":"2010-07-15T15:16:47","slug":"jaapani-kosmosepuri-avanes-edukalt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3362","title":{"rendered":"Jaapani kosmosepuri avanes edukalt"},"content":{"rendered":"

Jaapani teadlased \u00fctlesid reedel, et nende tuulelohekujulise “kosmosejahi” Ikarose puri avanes ilma probleemideta.<\/strong><\/p>\n

H-IIA rakett viis kettakujulise satelliidi k\u00fclge kinnitatud 200 ruutmeetri suurune membraani orbiidile mai keskpaigas. Missiooni eesm\u00e4rgiks on n\u00e4idata,et p\u00e4ikesevalgusel on piisavalt suurt t\u00f5ukej\u00f5ud, et seda tuleviku kosmoses\u00f5idukite liikuma panemiseks kasutada. Nimelt on Ikaros esimene satelliit, mis kasutab avakosmoses t\u00e4ielikult raketik\u00fctuse vaba tehnoloogiat.

\"\"<\/a>

Avatud kosmosepuri. Foto: JAXA<\/p><\/div><\/p>\n

Kontrollkeskus hakkab j\u00e4lgima, kui suurt kiirendust p\u00e4ikesepuri v\u00f5imaldab ning kui raske sellist s\u00f5idukit kosmoses juhtida on. JAXA, Jaapani Kosmoseagentuur, \u00fctles oma pressiteates, et insenerid hakkasid membraani avama 3. juunil ning 10. juunil said nad kinnituse,et puri on ka edukalt avanenud. M\u00f5ned \u00fcli\u00f5hukesed p\u00e4ikesepatareid hakkasid koheselt ka energiat tootma.<\/p>\n

P\u00e4ikesepuri t\u00f6\u00f6tab nagu tavaline puri, ainult, et tuule asemel annavad t\u00f5ukej\u00f5udu footonid ehk valguseosakesed, mis p\u00f5rkuvad \u00f5hukese, Ikarose puhul 7,5 mikroni, paksuse pinnaga. Kuigi eritatav impulss on v\u00e4ike, on see pidev ning purjega varustatud s\u00f5iduk kogub siiski aja jooksul arvestatava kiiruse.<\/p>\n

Kuigi p\u00e4ikesepurjed ei asenda traditsioonilisi t\u00f5ukej\u00f5udu andvaid s\u00fcsteeme t\u00e4ielikult ilmselt mitte kunagi, saab neid kasutada teatud t\u00fc\u00fcpi pikaajalisemate missioonide jaoks. Satelliidid saaksid planeetidevahelise ruumi teatud punktides ‘h\u00f5ljuda,’ et j\u00e4lgida n\u00e4iteks P\u00e4ikest v\u00f5i Maa magnetosf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n

M\u00f5ned Maa geostatsionaarsel orbiidil tiirlevad satelliidid kasutavad juba oma p\u00e4ikesepaneelide otsas olevaid klappe, et nende abil p\u00e4ikesevalguse survet oma k\u00f5rguse s\u00e4ilitamiseks kasutada. Tulemusena on kasutatav keemilisek\u00fctuse kogus tunduvalt v\u00e4iksem ning m\u00f5nede missioonida kestvust saab sellise strateegia abil mitme kuu v\u00f5rra pikendada.<\/p>\n

Suure membraani avamine oli aga keerukas \u00fclesanne – algselt oli puri keritud Ikarose satelliidi \u00fcmber. Plaan n\u00e4gi ette membraani nelja raskema nurga lahti laskmist ning seej\u00e4rel lubati neil p\u00f5himooduli p\u00f6\u00f6rlemise ajal v\u00e4ljapoole lennata. Mooduli k\u00fclge kinnitatud kaamera n\u00e4itas, et kasutatud tehnika oli t\u00f5epoolest piisavalt efektiivne, et puri edukalt avada. Jaapani teadlased loodavad n\u00fc\u00fcd, et nad suudavad ka hiiglaslikku kilet kontrollida. Kui puri ebastabiilseks muutub, v\u00f5ib see painduma hakata ja kokku murduda, rikkudes sellega kogu eksperimendi.<\/p>\n

Sama raketiga kosmosesse saadetud Jaapani kosmosesond peaks Veenusele j\u00f5udma detsembris, missiooni p\u00f5hieesm\u00e4rkideks on otsida kindlaid t\u00f5endeid \u00e4ikesest ning aktiivsetest vulkaanidest.<\/p>\n

Allikad:
\nJAXA:“Small Solar Power Sail Demonstrator ‘IKAROS’
\nSuccessful Solar Sail Deployment”<\/a>
\nBBC News: “Japan unfurls Ikaros solar sail in space.”<\/a>
\nLoe lisaks:
\nJaapani kosmosejaht asub Veenuse poole purjetama<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaapani teadlased \u00fctlesid reedel, et nende tuulelohekujulise “kosmosejahi” Ikarose puri avanes ilma probleemideta. H-IIA rakett viis kettakujulise satelliidi k\u00fclge kinnitatud 200 ruutmeetri suurune membraani orbiidile mai keskpaigas. Missiooni eesm\u00e4rgiks on n\u00e4idata,et p\u00e4ikesevalgusel on piisavalt suurt t\u00f5ukej\u00f5ud, et seda tuleviku kosmoses\u00f5idukite liikuma panemiseks kasutada. Nimelt on Ikaros esimene satelliit, mis kasutab avakosmoses t\u00e4ielikult raketik\u00fctuse vaba tehnoloogiat. […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3362","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3362","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3362"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3362\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3362"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3362"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3362"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}