{"id":33709,"date":"2013-07-04T21:33:11","date_gmt":"2013-07-04T18:33:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33709"},"modified":"2013-07-07T20:02:38","modified_gmt":"2013-07-07T17:02:38","slug":"toimus-tappisteaduste-suvekool","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33709","title":{"rendered":"Toimus T\u00e4ppisteaduste IX suvekool"},"content":{"rendered":"

Neli j\u00e4rve, s\u00e4\u00e4sed ja parmud, tarkade inimeste lollus, superhapped, tudengid, g\u00fcmnasistid, teadlased, f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajad, radarmeteoroloogia, Vana-Kreeka matemaatika ja palju muud. \u00a0Nimetatute \u00fchisosa koondus kollektiivsesse teadmistepalangusse Eesti F\u00fc\u00fcsika Seltsi ning doktorikooli \u201eFunktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad\u201c 2013. aasta T\u00e4ppisteaduste Suvekoolis.<\/strong><\/p>\n

1.-3. juulil Nelij\u00e4rve puhkekeskuses toimunud \u00fcritusse panustas seekord ligi kaksk\u00fcmmend k\u00f5nelejat. Esimese p\u00e4eva \u00e4ratas s\u00f5iduiroiust elava esinemisega Aare Baumer, kes t\u00f5mbas tahtlikult inimeste seisukohtadelt vaiba alt ning r\u00e4\u00e4kis muuhulgas, et infoajastu tung me eraellu on paratamatu ning kohati vajalikki. \u201eMiljonite inimeste informatsioon t\u00f6\u00f6deldakse veebis \u00fcmber sotsiaalseks t\u00f6\u00f6riistaks,\u201c \u00fctles Baumer.<\/p>\n

Biof\u00fc\u00fcsik ja taimef\u00fcsioloog Arvi Freiberg avaldas, et bioloogiateaduse ajaloos on olnud kuus revolutsiooni: 17. sajandil leiutatud mikroskoop, Carl Linne loodud eluslooduse s\u00fcstemaatika ning taksonoomia, Charles Darwini evolutsiooniteooria, Georg Mendeli rajatud teadus geneetikast, 1953ndal aastal James Watsoni ja Francis Crick-i avastatud DNA ning viimaks, millest ka loeng – bioloogia matematiseerumine. Osutub, et interdistsiplinaarsus on kujunemas paratamatuseks ning selle kandvaks t\u00f6\u00f6riistaks on matemaatika, bioloogias ka kvantteooria. “Elu on kvantelamus,” l\u00f5petas Freiberg, kelle t\u00f6\u00f6ks on fotos\u00fcnteesi uurimine mikrotasandil.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Enn Kasak loenguhoos.<\/p><\/div>\n

P\u00e4rast mitmeid \u00e4ra\u00fctlemisi soostus viimaks suvekoolis k\u00f5nelema teadusfilosoof Enn Kasak. Esimese p\u00e4eva \u00f5htupoolde lisas endine f\u00fc\u00fcsik s\u00f5nadega \u201ef\u00fc\u00fcsika on haigus, mis ei taha \u00fcle minna, ent annab see-eest immuunsuse nii m\u00f5negi teise haiguse vastu,\u201c<\/em> teravat huumorit ning \u00f5petuss\u00f5nugi. Kasak v\u00e4ljendas loenguga hirmu, et suur osa tarku inimesi kardab lolliks j\u00e4\u00e4da. Hirm kellelegi vaimses k\u00f6ieveos alla j\u00e4\u00e4da pimestab ja ajab inimese oma tarkust v\u00f5imendama. \u201eTarkadel on intellektuaalne allergia, nad kardavad j\u00e4\u00e4da vaidluse n\u00f5rgemaks pooleks.\u201c Kasak \u00fctles, et loobus targaks olemisest juba ammu ja p\u00fc\u00fcab pigem \u00f5ppida lollusest.<\/p>\n

Esimesele p\u00e4evakorrale t\u00f5mbas joone alla Tartu \u00dclikooli tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste, kes r\u00e4\u00e4kis Eesti koolide f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppe puuduj\u00e4\u00e4kidest ning v\u00e4ljendas usku, et f\u00fc\u00fcsika \u00f5ppimise tulevik on veebip\u00f5hine. Seda silmates tutvustas Pedaste \u00f5ppekeskkonda Go-Lab, millega saab l\u00e4hemalt tutvuda siit<\/a>. \u201eTehnoloogiast peab saama inimese s\u00f5ber,\u201c v\u00e4ljendas Pedaste. P\u00e4ev l\u00f5ppes vabaajategevustega.<\/p>\n

Teisip\u00e4eva juhatas sisse Tartu \u00dclikooli Teoreetilise F\u00fc\u00fcsika labori vanemteadur Laur J\u00e4rv. Auditoorium sai teada, mida t\u00e4pselt l\u00e4heb vaja aegruumi varpajamite ja ussiaukude loomiseks, ning sedagi, et nimetatud asjasse on investeeriva rahapilgu p\u00f6\u00f6ranud koguni Ameerika Kosmoseagentuur NASA. Teoreetilisele puhangule m\u00f5jus v\u00e4rskendava vahepalana Mihkel Kree praktiline ettekanne teemal, kuidas Vana-Kreeka matemaatikud elegantsete v\u00f5tetega geomeetriateoreeme, n\u00e4iteks kera pindala, t\u00f5estasid. Lisaks sooritas Kree paralleelseid t\u00f5estusi f\u00fc\u00fcsikameetodil. Need aga h\u00f5lmasid p\u00e4rast \u00f5ige vastuseni j\u00f5udmist oluliselt rohkem tahvlipinda. Seejuures soovitas ta lugeda raamatut \u201eMeasurement,\u201c autoriks Paul Lockhart.<\/p>\n

\u201eAlus ja hape eksisteerivad k\u00e4sik\u00e4es,\u201c \u00fctles Ivo Leito, kes kandis ette superhapete olemusest ning v\u00f5imalikust<\/p>\n

\"\"<\/a>

Ivo Leito r\u00e4\u00e4kimas superhapetest.<\/p><\/div>\n

tulevikust. Kuulaja sai teada, et iga v\u00e4\u00e4velhappest happelisem hape on superhape. N\u00e4iteks on H2FSbF6 puhtast v\u00e4\u00e4velhappest ligi 1016<\/sup> korda tugevam. P\u00e4rast Leitot andis loengu Kaupo Voormansik, kes r\u00e4\u00e4kis Ida-Virumaa pinnase kaugseirest interferomeetrilise tehisava-radariga. Osutub, et kosmosest saab \u00f5igete tingimuste korral maapinna nihkumise fikseerida kuni 3 mm t\u00e4psusega. Samal meetodil on j\u00e4\u00e4dvustatud Berliini keskraudteejaama raudkonstruktsiooni soojuspaisumine. Nimetatud teadust\u00f6\u00f6 abstrakti saab lugeda siit<\/a>. Pinnase vajumise kiirus huvitab n\u00e4iteks kaevandusfirmasid, kes tahavad teada, milliste piirideni pinnast \u00fcldse uuristada saab. Suur osa on ses osas satelliidi andmete t\u00f6\u00f6tlusel, mille puhul r\u00f5hutas Voormansik oma t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikme, bakalaureusetudengi Martin Valguri head t\u00f6\u00f6d. Loengu andis ka Kaupo Voormansiku noorem vend Tanel Voormansik, kes r\u00e4\u00e4kis radarmeteoroloogia olemusest ning selle tehnilisest poolest.<\/p>\n

Suve- ja s\u00fcgiskoolidele tavap\u00e4raselt sai s\u00f5na Eesti F\u00fc\u00fcsika Selts, mida esindas seekord seltsi esimees Kaido Reivelt. Reivelt r\u00f5hutas l\u00fchikeses ettekandes, et muude tegemiste k\u00f5rval on seltsi \u00fcheks suuremaks eesm\u00e4rgiks e-\u00f5pikute arendamine, et ikka Eesti f\u00fc\u00fcsika\u00f5pet edendada ning f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate t\u00f6\u00f6tegemist parendada, mille j\u00e4rg praegu, olgugi, et parem kui varem, kiita pole. \u00d5htu l\u00f5petasid Eesti F\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Seltsi esindajad, kes r\u00e4\u00e4kisid, et neil on plaanis l\u00e4hetada kooli f\u00fc\u00fcsikatundidesse f\u00fc\u00fcsikatudengeid, et f\u00fc\u00fcsika \u00f5ppimist isikliku l\u00e4henemisega valgustada.<\/p>\n

Kolmandasse p\u00e4eva mahtus kolm ettekannet. Margus Pedaste j\u00e4tkuloeng Go-Lab veebikeskkonnast, Andi Hektori kiire kokkuv\u00f5te tumeaine olemusest ning ESTCube-1 meeskonna \u00fclevaade kosmosesse saadetud satelliidi hetkeolukorrast, millest ilmub F\u00fc\u00fcsika.ee uudisteportaalis eraldi artikkel.<\/p>\n

Suvekooli korraldas esimest aastat Eesti F\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Selts. \u00dche korraldaja, Agnes Vase s\u00f5nul l\u00e4ks \u00fcritus korda. \u201eOotame osalenutelt konstruktiivset kriitikat,\u201c \u00fctles Vask.\u00a0Suurt menu saatis 17 meeskonnaga orienteerumisv\u00f5istlus Nelij\u00e4rve kaunis looduses. Kiitus suvekooli tegijatele!<\/p>\n

\"\"<\/a>

L\u00f5pupildi seadmine.<\/p><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Neli j\u00e4rve, s\u00e4\u00e4sed ja parmud, tarkade inimeste lollus, superhapped, tudengid, g\u00fcmnasistid, teadlased, f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajad, radarmeteoroloogia, Vana-Kreeka matemaatika ja palju muud. \u00a0Nimetatute \u00fchisosa koondus kollektiivsesse teadmistepalangusse Eesti F\u00fc\u00fcsika Seltsi ning doktorikooli \u201eFunktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad\u201c 2013. aasta T\u00e4ppisteaduste Suvekoolis. 1.-3. juulil Nelij\u00e4rve puhkekeskuses toimunud \u00fcritusse panustas seekord ligi kaksk\u00fcmmend k\u00f5nelejat. Esimese p\u00e4eva \u00e4ratas s\u00f5iduiroiust elava esinemisega Aare […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37],"tags":[],"class_list":{"0":"post-33709","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-eestist-endast","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33709","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33709"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33709\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33709"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33709"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33709"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}