{"id":33880,"date":"2013-07-17T17:32:37","date_gmt":"2013-07-17T14:32:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33880"},"modified":"2013-07-17T17:40:47","modified_gmt":"2013-07-17T14:40:47","slug":"esmakordne-van-der-waalsi-jou-otsemootmine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33880","title":{"rendered":"Esmakordne Van der Waalsi j\u00f5u otsem\u00f5\u00f5tmine"},"content":{"rendered":"

Prantsuse Riikliku Teaduskeskuse teadlastel \u00f5nnestus esimestena kahe aatomi vahelise Van der Waalsi j\u00f5u otsem\u00f5\u00f5tmine. Teadusajakirjas Physical Review Letters <\/em>avaldatud artiklis kirjeldab t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et aatompaari hoiti kinni kahe laseriga, kolmanda laseriga m\u00f5\u00f5deti osakeste vahel m\u00f5juvat Van der Waalsi j\u00f5udu.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Aatompaari vaheline Van der Waalsi interaktsioon. a) Katses l\u00f5ksustati vahemaaga R eraldatud aatomid eri laserkiirte fookusesse. b) S\u00f5ltuvalt kaugusest R v\u00f5ib kolmas, ergastav laserkiir aatompaari energeetilised p\u00f5hiolekud (gg) kohereerida ning ergastada \u00fche aatomiga Rydbergi olekusse (vastavalt kas (gr) v\u00f5i (rg)) \u2013 v\u00f5i olekusse, milles on Rydbergi olekus m\u00f5lemad aatomid (rr). Kahe aatomiga Rydbergi olek on suuresti Van der Waalsi j\u00f5ust m\u00f5jutatud, nagu graafikul UvdW funktsioonist n\u00e4ha. Funktsioon p\u00f5hjustab R-ist s\u00f5ltuva aatompaari koherentse ergastusoleku d\u00fcnaamika. c) Anal\u00fc\u00fcsides aatompaari koherentse energeetilise oleku ajalist kulgu v\u00f5ib j\u00e4reldada, et Van der Waalsi j\u00f5ud muutub funktsioonina Rydbergi olekute ergastustasemest.<\/em><\/p><\/div>\n

Aatomite, molekulide ning ainepindade vahel m\u00f5juvate, kas t\u00f5ukuvate v\u00f5i t\u00f5mbuvate dipoolj\u00f5udude summat nimetatakse koondavalt Van der Waalsi j\u00f5uks. See sai nime avastaja Johannes Diderick van der Waalsi j\u00e4rgi (loe siit<\/a>). Nimetatud j\u00f5ud, mis avaldab m\u00f5ju vaid l\u00fchikestel, aatomi suurusj\u00e4rgu kaugustel, avaldub inimesele adutavalt vaid materjalide makroomadustena. N\u00e4iteks hoiab Van der Waalsi j\u00f5ud koos gaasimolekule. On avastatud, et gekosisalikud suudavad ronida v\u00e4ga siledatel p\u00fcstpindadel t\u00e4nu Van der Waalsi j\u00f5ule. Et Van der Waalsi j\u00f5ud m\u00f5jub vaid l\u00fchikestel vahemaadel, ei ole seda varem suudetud otseselt m\u00f5\u00f5ta.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas katsetes Rydbergi aatomeid, millel on v\u00e4hemalt \u00fcks k\u00f5rgelt ergastunud elektron ning suur kvantarv n<\/em>. Nende omaduste t\u00f5ttu on Rydbergi aatomite vahel tugev Van der Waalsi j\u00f5ud, mille potentsiaal ulatub kaugemale kui v\u00e4iksematel aatomitel.<\/p>\n

Katseaatomid hoiti paigal kahe laserkiirega. Kolmanda laseriga p\u00f5hjustati aatompaaris ergastus ning sellega kaasnev elektronkatte relaksatsioonv\u00f5nkumine. Ergastusj\u00e4rgsete v\u00f5nkeamplituudide m\u00f5\u00f5tmisel \u00f5nnestuski matemaatiliste meetoditega aatomite vaheline Van der Waalsi j\u00f5ud v\u00e4lja arvutada.<\/p>\n

Katses m\u00f5\u00f5deti aatomi ergastatuse energeetilisi maksimume, ehk v\u00f5nkumise minimaalset ning maksimaalset eletronnivood. Osutus, et kaht aatomit eraldav kaugus oli v\u00f5nkeprotsessile m\u00e4\u00e4rav muutuja. Liig l\u00e4hestikku asuvad aatomid summutavad teineteise v\u00f5nkumise. Seevastu liiga pikas eraldatuses oleks aatomite vaheline j\u00f5ud m\u00f5\u00f5tmiseks liiga n\u00f5rk. Kolmandat laserit kasutati optilise n\u00e4pitsana, millega peenh\u00e4\u00e4lestati aatompaari vahekaugust.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Prantsuse Riikliku Teaduskeskuse teadlastel \u00f5nnestus esimestena kahe aatomi vahelise Van der Waalsi j\u00f5u otsem\u00f5\u00f5tmine. Teadusajakirjas Physical Review Letters avaldatud artiklis kirjeldab t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et aatompaari hoiti kinni kahe laseriga, kolmanda laseriga m\u00f5\u00f5deti osakeste vahel m\u00f5juvat Van der Waalsi j\u00f5udu. Aatomite, molekulide ning ainepindade vahel m\u00f5juvate, kas t\u00f5ukuvate v\u00f5i t\u00f5mbuvate dipoolj\u00f5udude summat nimetatakse koondavalt Van der Waalsi […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33881,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-33880","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33880","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33880"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33880\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33881"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33880"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33880"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33880"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}