{"id":33892,"date":"2013-07-17T22:44:09","date_gmt":"2013-07-17T19:44:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33892"},"modified":"2013-07-17T22:54:01","modified_gmt":"2013-07-17T19:54:01","slug":"eth-s-holjutati-helilainetega-hambaorki","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33892","title":{"rendered":"ETH-s h\u00f5ljutati helilainetel hambaorki"},"content":{"rendered":"

\u0160veitsi Riikliku Tehnika\u00fclikooli Eidgen\u00f6ssische Technische Hochschule Z\u00fcrich (ETH) teadlased h\u00f5ljutasid uutmoodi aparaadi helilainetel mitmesuguseid esemeid, muuhulgas hambaorke ning veepiisku. Esmakordselt \u00f5nnestus ka esemete juhtimine, tilkade liitmine ning seel\u00e4bi keemiliste reaktsioonide juhtimine ning koguni h\u00f5ljuva hambaorgi keeramine.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

H\u00f5ljuv ning p\u00f6\u00f6rlev hambaork.<\/p><\/div>\n

Hambaorgi h\u00f5ljutamine v\u00f5ib tunduda kahtlase, \u00fclem\u00f6\u00f6dunud sajandi alguse mustkunstitrikina. Ent tegelik n\u00f5ks, mida t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige, ETH Termod\u00fcnaamika Laboratooriumi Arenevate Tehnoloogiate postdoktorant Daniele Forestri kasutas, on seotud helilainetega. Tegemist pole pelga trikiga. N\u00e4iteks tagab kontaktivaba keskkond mitmete reaktsioonide kulu, mis vastasel juhul ei reageeriks. On teada, et osad bioloogilised ning keemilised ained lagunevad, kui neid vastu m\u00f5nd pinda asetada.<\/p>\n

Praeguseni on esemete h\u00f5ljutamine saavutatud magnetv\u00e4ljas, elektriv\u00e4ljas v\u00f5i vedelikus. Need meetodid aga piiravad k\u00e4sitletavate materjalide hulka. \u201eOn v\u00e4ga keeruline magnetv\u00e4ljas vedelikutilka \u00fcheaegselt h\u00f5ljutada ning juhtida. Vedelikul peavad esiteks olema sobilikud magnetomadused. Ning vedelikkeskkonnas saab kasutada vaid katsetilkasid, mis ei segune, nagu \u00f5li ja vesi,\u201c seletas t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht ning ETH termod\u00fcnaamika professor Dimos Poulikakos.<\/p>\n

Heliga saab seevastu k\u00f5iki ainelisi esemeid h\u00f5ljutada. Piirav asjaolu on eseme l\u00e4bim\u00f5\u00f5t, mis peab olema pool kasutatava helilaine pikkusest. Ese j\u00e4\u00e4b masina kohale h\u00f5ljuma siis, kui sellele m\u00f5juvad j\u00f5ud on tasakaalus. Teisis\u00f5nu peab tasakaalustuma helilainete r\u00f5huj\u00f5ud ning gravitatsioonij\u00f5ud. Masina helilainete generaator tekitab h\u00f5ljukeseme ning generaatori vahel seisulaine. \u00dcldistatult p\u00fcsib samadel t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tetel paigal \u00f5hujukka stopatud pingpongipall.<\/p>\n

Helilainete h\u00f5ljutav omadus avastati juba enam kui 100 aastat tagasi. Enne ETH t\u00f6\u00f6r\u00fchma saavutust ei suudetud aga h\u00f5ljukobjekti juhtida. Foresti masinal on mitmed paralleelsed saatja-peegeldajamoodulid. H\u00f5ljukeset saab juhtida, kui k\u00f5rvutiasetsevate moodulitega natuke erinevaid helilaineid genereerida.<\/p>\n

Foresti liitis \u00fches katses lahustuva kiirkohvi graanuli ning veetilga. Teises katses segas ta aluse- ning happetilga. Reaktsioonis moodustusid fluorestseeruvad \u00fchendid, mis helendusid vaid neutraalse pH-ga keskkonnas. Veetilkade segunemisest on j\u00e4\u00e4dvustatud aga j\u00e4rgmine video:<\/p>\n

[vsw id=”WUbftsvwAgs” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]<\/p>\n

\u201eMeie akustilisel h\u00f5ljutamismasinal on lai rakenduste hulk,\u201c \u00fctles Foresti. \u00dchel h\u00f5ljukalusel on v\u00f5imalik sooritada mitu \u00fcheaegset liikumist. See peaks t\u00f6\u00f6stusele huvi pakkuma k\u00fcll. N\u00e4iteks vajavad osad bioloogilised ning keemilised eksperimendid enne anal\u00fc\u00fcsi segunemisaega. Uue meetodiga saaks segada v\u00e4ikseid ainekoguseid j\u00e4rk-j\u00e4rguliselt kasvavas kontsentratsioonis nii, et segumass j\u00e4\u00e4ks kontaktpinnast puutumata.<\/p>\n

Meetodit katsetati mitme millimeetri paksuste vedelikutilkadega. Heli lainepikkus ning amplituud valitakse iga aine jaoks hoolika anal\u00fc\u00fcsiga, sest n\u00e4iteks liiga k\u00f5rge helir\u00f5hk v\u00f5ib p\u00f5hjustada vedelikutilga plahvatusliku pihustumise. T\u00f6\u00f6r\u00fchmal \u00f5nnestus h\u00f5ljutada vett, erinevaid lahusteid ning s\u00fcsinik\u00fchendeid.<\/p>\n

Allikas: ScienceDaily<\/a>, YouTube<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u0160veitsi Riikliku Tehnika\u00fclikooli Eidgen\u00f6ssische Technische Hochschule Z\u00fcrich (ETH) teadlased h\u00f5ljutasid uutmoodi aparaadi helilainetel mitmesuguseid esemeid, muuhulgas hambaorke ning veepiisku. Esmakordselt \u00f5nnestus ka esemete juhtimine, tilkade liitmine ning seel\u00e4bi keemiliste reaktsioonide juhtimine ning koguni h\u00f5ljuva hambaorgi keeramine. Hambaorgi h\u00f5ljutamine v\u00f5ib tunduda kahtlase, \u00fclem\u00f6\u00f6dunud sajandi alguse mustkunstitrikina. Ent tegelik n\u00f5ks, mida t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige, ETH Termod\u00fcnaamika Laboratooriumi Arenevate […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33893,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-33892","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33892","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33892"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33892\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33893"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33892"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33892"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33892"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}