{"id":33970,"date":"2013-07-25T14:50:32","date_gmt":"2013-07-25T11:50:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33970"},"modified":"2014-04-16T18:42:41","modified_gmt":"2014-04-16T15:42:41","slug":"uus-suurima-laotuspindalaga-materjal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33970","title":{"rendered":"Avastati uus suure eripindalaga materjal"},"content":{"rendered":"

Rootsis, Uppsala \u00dclikoolis valmistati materjal, millel on \u00fclisuur eripindala ning veeimamisv\u00f5ime. T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel ilmutati teadusajakirjas PLOS ONE<\/em>.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Elektronmikroskoobi pildid Upsaliidist.<\/p><\/div>\n

Uuele magneesiumkarbonaadist aerogeelile pandi nimeks Upsaliit<\/em>. Materjal v\u00f5iks leiutajate arvates tulevikus eemaldada hokiv\u00e4ljakutelt, laohoonetest ning elektroonika- ja ravimit\u00f6\u00f6stuse ruumidest liigse \u00f5huniiskuse, koguda organismist m\u00fcrkaineid, koristada keskkonnareostusi, eemaldada \u00f5hust mittevajalikke l\u00f5hnu ning puhastada p\u00f5lenguj\u00e4rgseid ruume.<\/p>\n

\u201eVastupidiselt viimased sada aastat teaduskirjanduses p\u00fcsinud arvamusele saab amorfset magneesiumkarbonaati valmistada v\u00e4ga lihtsa madaltemperatuurse protsessiga,\u201c \u00fctles Uppsala \u00dclikooli Nanotehnoloogia ja Funktsionaalsete Materjalide Osakonna teadur Johan Gom\u00e9z de la Torre.<\/p>\n

Korrastatud struktuuriga magneesiumkarbonaadi vorme, nii veesisaldusega kui ilma, leidub looduses k\u00fclluslikult. Korrastamata ja veeta magneesiumkarbonaat on aga looduses haruldane ning selle tehislik tootmine keeruline. 1908ndal aastal v\u00e4itsid osad saksa teadlased, et korrastamata magneesiumkarbonaati ei saa valmistada viisil, millega tehakse teisi korrastamata s\u00fcsinik\u00fchendeid (alkoholilahuse mullitamine s\u00fcsihappegaasiga). 1926. ja 1961. aastal tehtud uurimustest tehti samad j\u00e4reldused.<\/p>\n

\u201e\u00dchel 2011. aasta neljap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal muutsime varem eba\u00f5nnestunud katse algtingimusi. Lisaks juhtus, et unustasime materjali n\u00e4dalavahetuseks reaktsioonikambrisse. Esmasp\u00e4eva hommikul avastasime kambrist tahke aerogeeli. P\u00e4rast geeli kuivatamist olime p\u00f5nevil,\u201c ilmestas Johan Gom\u00e9z de la Torre.<\/p>\n

J\u00e4rgnes aasta materjalianal\u00fc\u00fcsi ning katse peenh\u00e4\u00e4lestamist.<\/p>\n

\u201eV\u00e4isasime mitmeid uusimaid materjalide liigitamise meetodeid, misj\u00e4rel sai selgeks, et valmistasime t\u00f5epoolest varem v\u00f5imatuks peetud materjali,\u201c \u00fctles nanotehnoloogia professor Maria Str\u00f8mme.<\/p>\n

Uue materjaliklassi avastamine oli kirss tordil. T\u00f5eline teaduslik maiuspala avanes materjali omaduse uurimisel. Osutub, et Upsaliidil<\/em> on muldmetall-karbonaatide aerogeelidest suurim eripindala, ligikaudu 800 ruutmeetrit grammi kohta.<\/p>\n

\u201eSeega liigitub meie tehtud uus materjal eksklusiivsesse poorsete ning suure laotuspindalaga materjalide klassi, millesse kuuluvad ka mesopoorne r\u00e4ni, tseoliidid, metall-orgaanilised v\u00f5rgustikud ning s\u00fcsinik-nanotorud,\u201c \u00fctles Str\u00f8mme.<\/p>\n

Upsaliidi<\/em> pooride l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on v\u00e4iksem kui 10 nanomeetrit. Poorstruktuuri t\u00f5ttu imab Upsaliit<\/em> madala relatiivse \u00f5huniiskusega keskkonnas rohkem vett kui h\u00fcgroskoopne tseoliit, mis oli seni parima veeimamisv\u00f5imega materjal. Lisaks on uue poormaterjali valmistamine omalaadsete seas energeetiliselt soodsaim.<\/p>\n

\u201eOdavus, koos teiste ainulaadsete omadustega, peaks Upsaliidile<\/em> garanteerima keskkonnas\u00e4\u00e4stlike toodete seas kindla turuosa,\u201c \u00fctles Maria Str\u00f8mme.<\/p>\n

Avastust hakatakse turustama Uppsala \u00dclikooli teadlaste ning ametnike poolt loodud firma Disruptive Materials<\/em> vahendusel.<\/p>\n

Allikas: ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rootsis, Uppsala \u00dclikoolis valmistati materjal, millel on \u00fclisuur eripindala ning veeimamisv\u00f5ime. T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel ilmutati teadusajakirjas PLOS ONE. Uuele magneesiumkarbonaadist aerogeelile pandi nimeks Upsaliit. Materjal v\u00f5iks leiutajate arvates tulevikus eemaldada hokiv\u00e4ljakutelt, laohoonetest ning elektroonika- ja ravimit\u00f6\u00f6stuse ruumidest liigse \u00f5huniiskuse, koguda organismist m\u00fcrkaineid, koristada keskkonnareostusi, eemaldada \u00f5hust mittevajalikke l\u00f5hnu ning puhastada p\u00f5lenguj\u00e4rgseid ruume. \u201eVastupidiselt viimased sada […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33971,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-33970","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33970","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33970"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33970\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33971"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33970"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33970"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33970"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}