{"id":33976,"date":"2013-07-25T20:51:44","date_gmt":"2013-07-25T17:51:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33976"},"modified":"2013-07-25T20:51:44","modified_gmt":"2013-07-25T17:51:44","slug":"uutmoodi-biosensor-hoiatab-sportlast-kurnatuse-eest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=33976","title":{"rendered":"Uutmoodi biosensor hoiatab sportlast kurnatuse eest"},"content":{"rendered":"<p><strong>Ameerikas leiutati nahale kinnituv biosensor, mis hoiatab maratoonareid, pikamaarattureid ning teiste kestvusspordialade esindajaid viimase kurnatuse piiri ehk rahvakeeli haamri eest. <em>American Chemical Society<\/em> ajakirjas <em>Analytical Chemistry<\/em> avaldatud t\u00f6\u00f6s kirjeldatud inimkatsete vilju v\u00f5ivad varsti kasutada ka s\u00f5jav\u00e4elased ning sportlaste treenerid.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_33981\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/07\/plaaster.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-33981\" class=\"size-full wp-image-33981\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/07\/plaaster.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"181\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/07\/plaaster.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/07\/plaaster-250x150.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-33981\" class=\"wp-caption-text\">Plaaster-biosensor sportlase \u00f5lal.<\/p><\/div>\n<p>Sensor j\u00e4lgib organismi laktaadisisaldust. Laktaat on \u00fcks piimhappe sooladest, mis v\u00e4ljub organismist muuhulgas higistamisega. Laktaat tekib siis, kui lihased vajavad rohkem energiat, kui keha suudab aeroobse rakuhingamisega toota. Sellisel juhul l\u00fclitub organism anaeroobsesse metabolismi, mis p\u00f5hjustab piimhappe ning laktaadi tootmise. Anaeroobne rakuhingamine annab energiat l\u00fchiajaliselt, sest laktaat koguneb kehas kiiremini, kui lihaskude seda \u00fcmber t\u00f6\u00f6delda jaksab. Tekib l\u00fchiajaline nn. hapnikuv\u00f5lg, mille m\u00e4rgiks on n\u00e4iteks sprindij\u00e4rgne hingeldamine. \u00a0K\u00f5rge laktaadi tase v\u00f5ib p\u00f5hjustada \u00e4\u00e4rmuslikku kurnatust. Praegused laktaadi m\u00f5\u00f5tmise meetodid vajavad sageli vereproove v\u00f5i ei anna kiireid tulemusi. Laktaadi biosensori leiutanud t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhtis Joseph Wang.<\/p>\n<p>K\u00fcmnel vabatahtlikul tehtud katsed avaldasid, et nahasensoriga sooritatud laktaadi m\u00f5\u00f5tmised olid rahuldava t\u00e4psusega. \u201ePlaaster-biosensorid v\u00f5ivad anda kasulikku informatsiooni sportlase hetke- ja \u00fcldvormi kohta. Sestap on need kasulikud sportlastele, s\u00f5jav\u00e4elastele ja rakenduslikule biomeditsiinile,\u201c kommenteeris Wang. R\u00fchma edasine t\u00f6\u00f6 keskendub higis sisalduva laktaadi hulga korrelleerimisele inimese vere laktaadisisalduse ning tema \u00fcldf\u00fc\u00fcsilise vormiga.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2013\/07\/130724114350.htm\">ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ameerikas leiutati nahale kinnituv biosensor, mis hoiatab maratoonareid, pikamaarattureid ning teiste kestvusspordialade esindajaid viimase kurnatuse piiri ehk rahvakeeli haamri eest. American Chemical Society ajakirjas Analytical Chemistry avaldatud t\u00f6\u00f6s kirjeldatud inimkatsete vilju v\u00f5ivad varsti kasutada ka s\u00f5jav\u00e4elased ning sportlaste treenerid. Sensor j\u00e4lgib organismi laktaadisisaldust. Laktaat on \u00fcks piimhappe sooladest, mis v\u00e4ljub organismist muuhulgas higistamisega. Laktaat tekib [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":33981,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[112],"class_list":{"0":"post-33976","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-biofuusika","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33976","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=33976"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/33976\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/33981"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=33976"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=33976"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=33976"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}