{"id":34015,"date":"2013-07-28T15:07:44","date_gmt":"2013-07-28T12:07:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34015"},"modified":"2013-07-28T15:16:58","modified_gmt":"2013-07-28T12:16:58","slug":"universumi-tugevaim-magnetvali","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34015","title":{"rendered":"Universumi tugevaim magnetv\u00e4li"},"content":{"rendered":"

American Enterprise Institute (AEI)<\/em> teadlased sooritasid numbrilise simulatsiooni, mis annab v\u00f5imaliku seletuse neutront\u00e4htedes tekkivatele tugevatele gammakiirte pursetele. P\u00f5hjuseks oletatakse tugevaid magnetv\u00e4ljasid.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus gammakiirte purskest. Allikas: http:\/\/www2.astro.psu.edu\/users\/nnp\/grbphys.html<\/p><\/div>\n

\u00dclitihedad (ultra-dense<\/em>) neutront\u00e4hed tekivad siis, kui p\u00f5rkuvad kaks binaarse s\u00fcsteemi neutront\u00e4hte. Konglomeraadi eluviiv l\u00f5peb kollapsiga mustaks auguks, millega v\u00f5ivad kaasneda l\u00fchikesed, ent hoomamatult v\u00f5imsad gammakiirte pursked. Neid on \u00f5nnestunud tuvastada teiste hulgas XMM Newton, Fermi<\/em> ning Swift<\/em> satelliitidega. Pursetes vallandub sekundis rohkem energiat kui Linnuteest aasta jooksul kokku. On pikalt oletatud, et n\u00e4htuse p\u00f5hjustab neutront\u00e4he seesmine, Universumis k\u00f5rvutatamatu tugevusega magnetv\u00e4li. Saksa Max Pancki Instituudi Gravitatsioonif\u00fc\u00fcsika osakonna teadlastel \u00f5nnestus nimetatud magnetv\u00e4lja evolutsiooni simuleerida. Varem seda tehtud ei ole.<\/p>\n

Kuidas saab Maa magnetv\u00e4ljast sada miljardit korda tugevam magnetv\u00e4li tekkida palju v\u00e4iksema algmagnetv\u00e4ljaga neutront\u00e4hest?<\/p>\n

N\u00e4htust saab seletada diferentsiaalselt p\u00f6\u00f6rleva plasma magnetv\u00e4lja v\u00f5imendusfenomeniga. Diferentsiaalne p\u00f6\u00f6rlemine viitab, et k\u00f5rvutiolevad plasmakihid p\u00f6\u00f6rlevad eri kiirusega ning h\u00f5\u00f5ruvad seejuures \u00fcksteise vastu. Plasma voolamisega kaasneb indutseeritud magnetv\u00e4li. Et plasmakihid h\u00f5\u00f5rduvad, tekib nende liikumises aja kulgedes turbulents, mis kandub \u00fcle ka magnetv\u00e4ljale. Magnetop\u00f6\u00f6rlemise (magnetorotational<\/em>) ebastabiilsusest v\u00f5ib neutront\u00e4he magnetv\u00e4li tugevalt, otsekui tagasisidestatult v\u00f5imenduda.<\/p>\n

Nimetatud mehhanism m\u00e4ngib olulist rolli paljudes astrof\u00fc\u00fcsikalistes s\u00fcsteemides.\u00a0 N\u00e4iteks seletatakse sellega akretsioonketaste ning variseva tuumaga supernoovade omadusi. Magnetoh\u00fcdrod\u00fcnaamilise ebastabiilsuse v\u00f5imendusefekti teooriat uuriti varemgi. Ent simulatsioonid takerdusid v\u00e4hese arvutusv\u00f5imsuse taha. Moore\u2019i seadus aga n\u00e4ikse kehtivat, n\u00fc\u00fcd on vajalik v\u00f5imsus olemas.<\/p>\n

AEI<\/em> Gravitatsioonilainete Modelleerimise r\u00fchma liikmed simuleerisid \u00fclimassiivse neutront\u00e4he poloidaalse magnetv\u00e4lja evolutsiooni. Algtingimustega s\u00fcmmeetriliselt seadistatud magnetv\u00e4li h\u00e4irus ajapikku plasma h\u00f5\u00f5rdumisest. Ebastabiilne t\u00e4ht varises mustaks auguks, mis neelas ka seda esialgu \u00fcmbritsenud ainepilve.<\/p>\n

Magnetop\u00f6\u00f6rlemise eksponentsiaalselt kasvav ebastabiilsus tekkis igas simulatsioonis. Neutront\u00e4he sisemust j\u00e4ljendavate parameetritega taolisi arvutikatseid varem tehtud ei ole.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6 \u00fcdi seisneb kahes olulisemas t\u00f5demuses. Esiteks n\u00e4itab see esmakordselt, kuidas magnetop\u00f6\u00f6rlev ebastabiilsus tekib Einsteini \u00fcldrelatiivsusteooria raamistikus, milles ei eksisteeri ebastabiilsust ennustavaid anal\u00fc\u00fctilisi tingimusi. Teiseks v\u00f5ib avastusel olla suur astrof\u00fc\u00fcsikaline t\u00e4hendus, on ju antud \u00fcks v\u00f5imalikke seletusi gammakiirte pursetest vabanevale tohutule energiahulgale.<\/p>\n

Allikas: ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

American Enterprise Institute (AEI) teadlased sooritasid numbrilise simulatsiooni, mis annab v\u00f5imaliku seletuse neutront\u00e4htedes tekkivatele tugevatele gammakiirte pursetele. P\u00f5hjuseks oletatakse tugevaid magnetv\u00e4ljasid. \u00dclitihedad (ultra-dense) neutront\u00e4hed tekivad siis, kui p\u00f5rkuvad kaks binaarse s\u00fcsteemi neutront\u00e4hte. Konglomeraadi eluviiv l\u00f5peb kollapsiga mustaks auguks, millega v\u00f5ivad kaasneda l\u00fchikesed, ent hoomamatult v\u00f5imsad gammakiirte pursked. Neid on \u00f5nnestunud tuvastada teiste hulgas XMM Newton, […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34016,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-34015","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34015","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34015"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34015\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34016"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34015"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34015"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34015"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}