{"id":34037,"date":"2013-07-29T16:52:14","date_gmt":"2013-07-29T13:52:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34037"},"modified":"2013-07-29T19:38:07","modified_gmt":"2013-07-29T16:38:07","slug":"tsementriie-ja-taispuhutavad-kivimajad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34037","title":{"rendered":"Tsementriie ja t\u00e4ispuhutavad majad"},"content":{"rendered":"

Miljonite p\u00f5genike, arvukate s\u00f5jakollete ning keskkonnakatastroofidest laostatud piirkondade abi- ja s\u00f5jev\u00e4eorganisatsioonide alaline h\u00e4da on varjupaikade kiire p\u00fcstitamine ning l\u00f5hutud hoonete parandamine.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Tsement-telke saab j\u00e4tkata. Pildil toimub t\u00e4ispuhutud telgi niisutamine. Telgi uks on pakendi sees ning voltub ise lahti.<\/p><\/div>\n

2005. aastal leiutasid Londoni Kuningliku Kunstikolled\u017ei magistrid William Crawford ja Peter Brewin tsementriide, millega saab toestada millitaarobjekte, valmistada ajutisi teekatteid, lennuradasid ning telke. Briti Tsemendiassosatsiooni iga-aastasel innovatsiooniv\u00f5istlusel saavutati 2004. aastal teine koht. Crawford \u00fctles, et t\u00f6\u00f6tas kaaslasega idee kallal 16 kuud. Selle ajaga valmistasid nad kaheksa 1:8 m\u00f5\u00f5tkavas proovihoonet.<\/p>\n

Pehmest materjalist telk annab s\u00f5jaolukorras v\u00e4he kaitset. Suuremate ajutiste hoonete transportimine on j\u00e4llegi keeruline. Crawfordi ja Brewini nimitooteks on tsementriide leiutamise algusest saadik olnud t\u00e4ispuhutav kivihoone. Inspiratsiooni saadi torujuhtmete t\u00e4ispuhutavatest paranduskomplektidest ning kipsplaastrist.<\/p>\n

16 m2<\/sup> hoone saabub ligikaudu 230 kg kaaluvas hermeetilises kilepakendis. Pakendisse l\u00f5igatakse auk, august lastakse sise vesi. Seej\u00e4rel eemaldatakse telk pakendist. P\u00e4rast \u00f5hupumba \u00fchendamist aidatakse kerkiv telk autoga lahti t\u00f5mmata. \u00d6\u00f6p\u00e4evaga on angaarilaadne j\u00e4ik betoontelk kasutamisk\u00f5lblik, sisse p\u00e4\u00e4seb uksest. Telgiehitusest on video:<\/p>\n

[vsw id=”Vb1pdvvoVoQ” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]<\/p>\n

Telgi seinad peavad vastu n\u00e4iteks tulele ja v\u00e4ikse kaliibriga tulirelvade l\u00f6\u00f6gile. Et telgi sisemus on kaetud steriilse kilega, v\u00f5ib ruumi kasutada operatiivse v\u00e4lihaiglana.<\/p>\n

\u201eTelgi kuju jaoks saime inspiratsiooni kanamunast. Munakoore t\u00fckk on \u00f5rn\u00f5huke, ent tervikmuna on kompressiooni suhtes v\u00e4ga vastupidav,\u201c \u00fctles Brewin.<\/p>\n

Tsementtelke ostis hiljuti n\u00e4iteks Etioopia valitsus. 25 m2<\/sup> p\u00f5randapindalaga tsement-telk maksab ligikaudu 23000 eurot. Soolase hinna eest saab aga hoone, mis kestab kuni k\u00fcmme aastat.<\/p>\n

Briti Punase Risti logistikaametniku Rishi Ramrakha arvates on vastupidavus \u00fcks telkide tarvitamise p\u00f5hiprobleem. Nimelt on p\u00f5genikelaagrid m\u00f5eldud juba eos ajutiste elupaikadena, mis ei ole probleemi l\u00f5pplahendus, aga pigem vaheetapp. P\u00f5genikud peaksid kas koju tagasi p\u00f6\u00f6rduma, v\u00f5i leidma uue, parema elupaiga, mitte rajama tsementk\u00fcla. \u201eTeiseks, kust kohast v\u00f5tta kriisitsoonis 145 liitrit vett, millega tsementi m\u00e4rjata,\u201c k\u00fcsis Ramrakha Thomson Reuters Foundation<\/em> intervjuus.<\/p>\n

Allikas: Nunainnovations<\/a>, Wired<\/a>, Dvice<\/a>, Trust<\/a>, National Geographic<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Miljonite p\u00f5genike, arvukate s\u00f5jakollete ning keskkonnakatastroofidest laostatud piirkondade abi- ja s\u00f5jev\u00e4eorganisatsioonide alaline h\u00e4da on varjupaikade kiire p\u00fcstitamine ning l\u00f5hutud hoonete parandamine. 2005. aastal leiutasid Londoni Kuningliku Kunstikolled\u017ei magistrid William Crawford ja Peter Brewin tsementriide, millega saab toestada millitaarobjekte, valmistada ajutisi teekatteid, lennuradasid ning telke. Briti Tsemendiassosatsiooni iga-aastasel innovatsiooniv\u00f5istlusel saavutati 2004. aastal teine koht. Crawford \u00fctles, […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34038,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-34037","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34037","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34037"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34037\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34038"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34037"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34037"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34037"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}