{"id":3405,"date":"2010-06-15T01:28:26","date_gmt":"2010-06-14T22:28:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3405"},"modified":"2010-06-16T13:14:15","modified_gmt":"2010-06-16T10:14:15","slug":"ranist-nanosfaarid-seavad-kovaketaste-mahule-uued-piirid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3405","title":{"rendered":"R\u00e4nist nanosf\u00e4\u00e4rid seavad k\u00f5vaketaste mahule uued piirid"},"content":{"rendered":"

MAFIN-i projektis osalenud teadlased saavutasid tillukeste nanosf\u00e4\u00e4ride abil andmete salvestamistiheduseks rekordilised 1000 GB ruuttolli kohta.<\/strong><\/p>\n

Esimestest arvutitest saadik on v\u00f5imalused andmete talletamiseks kasvanud lausa eksponentsiaalselt – t\u00e4naseks on tavatarbijatele k\u00e4tte saadavad 1 TB (terabaidise) m\u00e4luga arvutid. Ja Western Digital teatas eelmise aasta novembris, et on loonud 2TB mahuga k\u00f5vaketta. V\u00f5ib tunduda, et arengul piire ei olegi. Kuid arvutit\u00f6\u00f6stuse insenerid teavad, et need on olemas ja l\u00e4henevad kohutava kiirusega.

\"\"<\/a>

Nanof\u00e4\u00e4ridest koosnev informatsiooni salvestamis seade.<\/p><\/div><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva k\u00f5vakettad salvestavad informatsiooni ferromagneetilisele kihile, mis on umbes seitsme nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga. Iga ‘bait’ on talletatud magnetiseeritud rakku, mis koosneb tavaliselt 60-80 terakesest. Kui magnetv\u00e4li on suunatud \u00fchte suunda salvestatakse ‘1’ ning vastupidisel olukorral ‘0.’<\/p>\n

Loomulikult oleks \u00fcks v\u00f5imalus teha rakud lihtsalt v\u00e4iksemaks, kuid kerkivad uued probleemid. Mida v\u00e4hem terakesi rakus on, seda v\u00e4iksem on saadetava informatsiooni signaali ja taustam\u00fcra vahe. T\u00f5en\u00e4osus, et talletatud informatsiooni valesti loetakse, kasvab. <\/p>\n

Samuti v\u00f5iks andmekandjana kasutada v\u00e4iksemaid terakesi, ent tekivad soojuskindlusega seotud probleemid. “Kui soojuskindlus ei ole piisavalt suur, v\u00f5ib raku magnetiline orienteeritus aja jooksul oma suunda muuta ning informatsioon l\u00e4heb kaotsi,” \u00fctles Manfred Albrecht<\/strong> Chemnitzi Tehnoloogia \u00dclikoolist.<\/p>\n

Seega tuleb kasutada hoopis uut l\u00e4henemist ja v\u00f5tta kasutusele nanotehnoloogia t\u00f6\u00f6riistad, et ehitada kindla mustriga meedium. Tavaliste korrap\u00e4ratute terakeste asemel kasutada kindla eesm\u00e4rgiga valmistatud magnetilisi rakke. Tekib k\u00fcsimus, kuidas nanostruktuure suures koguses ja odavalt valmistada.<\/p>\n

Albrecht hakkas koost\u00f6\u00f6d tegema Euroopa Liidu poolt finantseeritava MAFIN projektiga, mille eesm\u00e4rgiks on ehitada kindla kujuga reas olevaid rakukesi v\u00e4ikestest magnetiseeritud nanosf\u00e4\u00e4ridest. Sf\u00e4\u00e4rid on tehtud r\u00e4nist ning on erinevates suurustes vabalt k\u00e4ttesaadavad. P\u00e4rast m\u00f5ningast testimist otsustas MAFIN-i t\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutada 25 nanomeetrise diameetriga kerasid, mis on tavalistest teradest suuremad, ent ikkagi v\u00e4iksemad kui tavalised rakud.<\/p>\n

Nanosf\u00e4\u00e4ride v\u00f5lu seisneb selles, et need on iseorganiseeruvad – tuleb sf\u00e4\u00e4rid alkoholip\u00f5hise lahusega segada ning seej\u00e4rel alusmaterjalile kanda. Kui alkohol \u00e4ra aurab, j\u00e4\u00e4vad alles korrap\u00e4raselt asetsevad r\u00e4nikerad. Seej\u00e4rel asetas t\u00f6\u00f6r\u00fchm osakeste peale \u00f5hukese magnetilise kile, mis k\u00e4itub magnetilise ‘m\u00fctsiga.’ “Kui seda \u00f5igesti teha, siis k\u00e4itub magnetiline m\u00fcts, kui \u00fcksik magnet p\u00f5hja -ja l\u00f5unapoolusega ning rida saab kasutada andmete talletusseadmena,” selgitas Albrecht. S\u00f5ltuvalt sellest, kas magnetv\u00e4li on suunatud \u00fcles v\u00f5i alla, salvestatakse traditsioonilised ‘1’ v\u00f5i ‘0.’<\/p>\n

Magnetkile koosneb raua-plaattina sulamist, mis on magnetilise andmete talletusega tegeleva t\u00f6\u00f6stusele varemgi huvipakkunud. Kile kantakse nanosf\u00e4\u00e4ridele magnetron-pihustamisega. Kuna r\u00e4ni ise ei ole magnetiline, on iga rakk naabritest isoleeritud ning magnetv\u00e4li on stabiilne. <\/p>\n

Nanokerade iseorganiseerumist juhitakse eelnevalt r\u00f6ntgenkiirte litograafia abil tehtud aukudega, kus iga sf\u00e4\u00e4r saab oma koha leida. Meetod ei ole ka v\u00e4ga kallis ning seet\u00f5ttu usub Albrecht, et sellel on suur tulevik<\/p>\n

Kui sf\u00e4\u00e4ride vahe on 25 nanomeetrit, mahub ruuttollile (6,25 ruutsentimeetrit, toim.) umbes 1000 gigabaiti jagu andmeid. Kasutades sama l\u00e4henemist v\u00e4iksemate sf\u00e4\u00e4ridega, v\u00f5ivad insenerid saavutada isegi kuus korda k\u00f5rgema tulemuse.<\/p>\n

Siiski peavad MAFIN-i teadlased parandama andmete salvestamis -ja lugemistehnikaid, kuna rauast ja plaattinast koosnevat kilet on raskem magnetiseerida kui tavalist meediumit. T\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas selleks tavalise salvestuspea asemel peenikese magnetiseeritud otsaga sondi.<\/p>\n

MAFIN-i projekt l\u00f5ppes 2009. mais, kuid selle t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkab teine EL projekt TERAMAGSTOR. Mil MAFIN-i \u00fclesanne oli pigem kontseptsiooni t\u00f5estada, hakkab uus projekt looma esimest k\u00f5vaketast, mille salvestamistihedus \u00fcletab 1 TB ruuttolli kohta.<\/p>\n

Loe lisaks\u00b7:
\nICT Results\u00b7: “Nanospheres stretch limits of hard disk storage.”<\/a>
\nMAFIN-i projekti koduleht<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

MAFIN-i projektis osalenud teadlased saavutasid tillukeste nanosf\u00e4\u00e4ride abil andmete salvestamistiheduseks rekordilised 1000 GB ruuttolli kohta. Esimestest arvutitest saadik on v\u00f5imalused andmete talletamiseks kasvanud lausa eksponentsiaalselt – t\u00e4naseks on tavatarbijatele k\u00e4tte saadavad 1 TB (terabaidise) m\u00e4luga arvutid. Ja Western Digital teatas eelmise aasta novembris, et on loonud 2TB mahuga k\u00f5vaketta. V\u00f5ib tunduda, et arengul piire ei […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3405","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3405","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3405"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3405\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3405"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3405"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3405"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}