{"id":34063,"date":"2013-07-30T16:35:19","date_gmt":"2013-07-30T13:35:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34063"},"modified":"2013-07-30T16:43:40","modified_gmt":"2013-07-30T13:43:40","slug":"lhcb-ning-cms-andmed-oonestavad-supersummeetria-teooriat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34063","title":{"rendered":"LHCb ning CMS andmed \u00f5\u00f5nestavad supers\u00fcmmeetria teooriat"},"content":{"rendered":"

Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN uusim avastus seab kahtluse alla fermionide ja bosonite supers\u00fcmmeetria\u00a0teooria. Avastuseni j\u00f5udis LHCb VErtex LOcator (VELO<\/em>) detektori t\u00f6\u00f6r\u00fchm.<\/strong><\/p>\n

25. juuli hommikul teatas Liverpooli \u00dclikooli professor Tara Shears, et on koos t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga kiirendi andmevoost tuvastanud haruldase Bs<\/sub> mesoni lagunemise. Uudist kajastas ka CERN-i avalik veebileht (loe siit<\/a>). \u201cSaime osakeste standardmudelile j\u00e4rjekordse kinnituse,\u201c \u00fctles Shears.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Standardmudeli osakesed vasakul ning nende supers\u00fcmmeetrilised kaaslased paremal. Allikas: Scienceblogs.com<\/p><\/div>\n

VELO r\u00e4nidetektor asub LHCb (Large Hadron Collider beauty<\/em>) eksperimendi s\u00fcdames, prootonkiirest vaid 7 mm kaugusel. VELO 42 alammooduliga detektor <\/em>valmistati Liverpooli \u00dclikoolis Inglismaal.<\/p>\n

Bs<\/sub> mesoni lagunemise m\u00fc\u00fconpaariks tuvastas LHCb juba eelmisel s\u00fcgisel. N\u00fc\u00fcd sai aga mullune tulemus LHCb ja CMS (Compact Muon Solenoid<\/em>) korduskatsega kinnitust. Avastusel on kaugeleulatuvad m\u00f5jud. Eelk\u00f5ige annab see l\u00f6\u00f6gi nendele, kes usuvad innukalt supers\u00fcmmeetria teooriasse. Teisalt t\u00e4hendab \u00fche teooria murenemine, et loodust peab kirjeldama teine, parem mudel.<\/p>\n

Praegune f\u00fc\u00fcsika kirjeldab Universumi koguainest ning energiast ainult 5%. Oletatav tumeaine moodustab teadmatust hulgast omakorda 25%. Arvatakse, et tumeaine koosneb supers\u00fcmmeetrilistest osakestest.<\/p>\n

\u201eAvastus on muserdav,\u201c \u00fctles Liverpooli \u00dclikooli F\u00fc\u00fcsikaosakonna professor Shears. \u201eT\u00f5deme n\u00fc\u00fcd, et supers\u00fcmmeetria teooria ei ole t\u00e4iuslik. Andmetest leitud \u00fcliharuldane lagunemisahel annab samas viiteid f\u00fc\u00fcsikast, mis v\u00f5iks teadmistel\u00fcnki t\u00e4ita. Supers\u00fcmmeetriale ei ole senini katselist kinnitust. Samas ei saa teooriat t\u00e4ielikult v\u00e4listada, sest sel on mitmeid eriversioone. Ent neistki oleme hulgi populaarsemaid variante v\u00e4listanud. Teame, et tuleb leida uus f\u00fc\u00fcsika, mis on aga seniarvatust oluliselt veidram.\u201c<\/p>\n

Osakeste standardmudel ennustab, et LHCb ja CMS eksperimentides j\u00e4lgitud mesonlagunemine on \u00fcliharuldane s\u00fcndmus, mis toimub vaid kolmel p\u00f5rkel miljardist. Oleks supers\u00fcmmeetria \u00f5ige, peaks lagunemine olema oluliselt t\u00f5en\u00e4olisem v\u00f5i \u00fcldse mitte toimuma.<\/p>\n

LHC-s toimub sekundis sadu miljoneid p\u00f5rkeid, millest tekib sadu uusi osakesi. Automaatfiltrid l\u00e4binud andmed salvestatakse digitaalselt. V\u00f5ibki \u00f6elda, et CERN-i f\u00fc\u00fcsikute t\u00f6\u00f6 seisneb suuresti hoolsas andmetuhlamises. Bs<\/sub> m\u00fc\u00fconlagunemise j\u00e4lil traaliti l\u00e4bi kahe aasta andmestik, millesse talletatud triljoneid p\u00f5rkeid.<\/p>\n

\u201eBs<\/sub> mesoni lagunemise signaal on v\u00e4ga n\u00f5rk. Selle p\u00e4rast VELO detektor prootonkiirele nii l\u00e4hedal ongi. N\u00f5rga signaali otsimine v\u00e4isab uskumatult suuri andmehulkasid ning vajab r\u00e4nka t\u00f6\u00f6d. Lisaks on vaja v\u00e4ga t\u00e4pset m\u00f5\u00f5teaparaati. Selle t\u00f6\u00f6 teeb VELO r\u00e4nidetektor, mille Liverpooli f\u00fc\u00fcsikud v\u00e4lja m\u00f5tlesid ning hiljem ehitasid,\u201c lisas Shears.<\/p>\n

\u201eVELO detektor tuvastab vahemaid, mille pikkus on vaid murdosa juuksekarva paksusest. Halvema t\u00e4psusega me Bs<\/sub> mesonile omast lennutrajektoori ei tuvastaks.\u201c<\/p>\n

Vaid LHCb ning CMS andmetest avastuse kinnitamiseks ei piisanud. Ent kui andmed said statistiliselt viie sigma t\u00e4psusega paika, oli avastus kindel.<\/p>\n

Tegemist ei ole siiski supers\u00fcmmeetria teooria l\u00f5puga, sest nagu mainitud, on sel arvukalt versioone. Nii on alati v\u00f5imalik valida m\u00f5ni teooriakild, mis andmetega klapib. Samas tuleb arvestada, et vastavastatud Higgsi bosoni mass on supers\u00fcmmeetria teooria ennusatust oluliselt suurem. Seega v\u00f5ib tulemuste sobitamine teoorias\u00f5lmedesse kaotada supers\u00fcmmeetria algse idee, milleks on f\u00fc\u00fcsikalise looduse kirjeldamine.<\/p>\n

\u201eKasutasime m\u00f5\u00f5tmisteks kogu meile antud LHC andmestikku. CMS eksperiment sooritas lisaks t\u00e4iesti eraldi m\u00f5\u00f5tmised ning sai sama tulemuse. Kattuvus on h\u00e4mmastav,\u201c l\u00f5petas Shears.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN uusim avastus seab kahtluse alla fermionide ja bosonite supers\u00fcmmeetria\u00a0teooria. Avastuseni j\u00f5udis LHCb VErtex LOcator (VELO) detektori t\u00f6\u00f6r\u00fchm. 25. juuli hommikul teatas Liverpooli \u00dclikooli professor Tara Shears, et on koos t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga kiirendi andmevoost tuvastanud haruldase Bs mesoni lagunemise. Uudist kajastas ka CERN-i avalik veebileht (loe siit). \u201cSaime osakeste standardmudelile j\u00e4rjekordse kinnituse,\u201c \u00fctles […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34064,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-34063","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34063","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34063"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34063\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34064"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34063"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34063"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34063"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}