{"id":34083,"date":"2013-07-31T16:12:25","date_gmt":"2013-07-31T13:12:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34083"},"modified":"2013-07-31T16:13:23","modified_gmt":"2013-07-31T13:13:23","slug":"plancki-mikrolaine-taustkiirguse-kaardil-on-anomaaliaid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34083","title":{"rendered":"Planck’i mikrolaine-taustkiirguse kaardil on anomaaliaid"},"content":{"rendered":"

Planck’i kosmoseteleskoobi andmetest koostatud seni t\u00e4pseimal Universumi kaardil avaldusid kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ulatuslikud temperatuurik\u00f5ikumised.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Vanem, WMAP (Wilkinson Microwave Anisotropy Probe) Universumi mikrolaine-taustkiirguse kaart. Allikas: Wikipedia.<\/p><\/div>\n

Teleskoobi andmeid t\u00f6\u00f6delnud t\u00f6\u00f6r\u00fchm leidis taustkiirguse kaardilt suurem\u00f5\u00f5tmelisi struktuure, mida ei osata kehtivate teooriatega seletada. \u00dcks neist on suur k\u00fclm t\u00e4pp, mis viitab ebatavalisele ruumitiheduse piirkonnale.<\/p>\n

Kaasaegse Suure Paugu kosmoloogia j\u00e4rgi oli Universumi arengus etapp, mida v\u00f5ib nimetada kvark-gluuon plasma ajastuks. Universum oli n\u00f5nda kuum ja tihe, et plasma neelas kogu soojuskiirguse. Ent aegruum paisus ja jahtus. Prootonid ja neutronid said kombineeruda neutraalseteks aatomiteks, mis enam kogu kiirgust neelata ei suutnud. Universum muutus \u201en\u00e4htavaks,\u201c ning kiirgus p\u00e4\u00e4ses liikvele. Sellest ajastust ongi p\u00e4rit kaasaja paremate instrumentidega vaadeldav kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, mis on paisuva Universumi teooriale \u00fcks paremaid t\u00f5endusmaterjale.<\/p>\n

\u201ePaisuva Universumi teooria ennustab, et aegruum peaks suures mastaabis olema igas suunas \u00fchesugune,\u201c \u00fctles Cambridge\u2019i \u00dclikooli astrof\u00fc\u00fcsika professor ning Kavli Instituudi direktor George Efstathiou. \u201eAegruumi \u00fchesugusus peaks kajastuma kosmilise mikrolaine-taustkiirguse kaardilgi. Ent Planck-i teleskoobiga m\u00f5\u00f5detud anomaaliad, nagu suur k\u00fclm t\u00e4pp, viitavad teistsugusele arenguloole.\u201c Efstathious on Plancki missiooniga tegelenud alates idee esitamisest Euroopa Kosmosagentuurile 1993. aastal.<\/p>\n

\u201eTulemus on veider ning paneb osadele paisumisteooriatele paraja p\u00f5ntsu. Paisumine v\u00f5is toimuda seniarvatust oluliselt v\u00e4iksema m\u00f5jusf\u00e4\u00e4riga,\u201c \u00fctles Planck Core <\/em>t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige Anthony Lasenby.<\/p>\n

\u201eV\u00f5ib-olla saame anomaaliad tunnistada andmet\u00f6\u00f6tluse hooletuseks, ent samas v\u00f5ivad need heita valgust Universumi uuele arenguloole,\u201c lisas Jet Propulsion Laboratory<\/em> vanemteadur Krzysztof Gorski.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Planck’i kosmoseteleskoobi andmetest koostatud seni t\u00e4pseimal Universumi kaardil avaldusid kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ulatuslikud temperatuurik\u00f5ikumised. Teleskoobi andmeid t\u00f6\u00f6delnud t\u00f6\u00f6r\u00fchm leidis taustkiirguse kaardilt suurem\u00f5\u00f5tmelisi struktuure, mida ei osata kehtivate teooriatega seletada. \u00dcks neist on suur k\u00fclm t\u00e4pp, mis viitab ebatavalisele ruumitiheduse piirkonnale. Kaasaegse Suure Paugu kosmoloogia j\u00e4rgi oli Universumi arengus etapp, mida v\u00f5ib nimetada kvark-gluuon plasma ajastuks. Universum […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34086,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-34083","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34083","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34083"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34083\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34086"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34083"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34083"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34083"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}