{"id":34105,"date":"2013-08-01T16:32:50","date_gmt":"2013-08-01T13:32:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34105"},"modified":"2013-08-01T16:35:44","modified_gmt":"2013-08-01T13:35:44","slug":"koverast-susinik-nanotorust-kvantbitt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34105","title":{"rendered":"K\u00f5verast s\u00fcsinik-nanotorust kvantbitt"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kvant-teaduse \u00fcks populaarsemaid v\u00e4ljakutseid on kvantbiti valmistamine. Binaars\u00fcsteemis l\u00fclitamine on oluline nii tava- kui kvantarvutis. Kui arvuti ei l\u00fclita, siis see ka ei arvuta. <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_34106\" style=\"width: 357px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/synatoru.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-34106\" class=\"size-full wp-image-34106 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/synatoru.jpg\" alt=\"\" width=\"347\" height=\"199\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/synatoru.jpg 495w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/synatoru-300x172.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/synatoru-250x143.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 347px) 100vw, 347px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-34106\" class=\"wp-caption-text\">Punane nooleke t\u00e4istab elektroni spinnvektori suunda.<\/p><\/div>\n<p>\u00dcks v\u00f5imalikke bitikandidaate on elektroni spinn, mille suund vastab binaarses s\u00fcsteemis \u00fchele v\u00f5i nullile. Seni on probleemiks olnud elektronspinni superpositsiooni stabiilsus. Delfti Tehnoloogia\u00fclikooli ning <em>Foundation for Fundamental Research on Matter<\/em> teadlastel \u00f5nnestus elektron s\u00fcsinik-nanotoruga (<em>S\u00fcNaToru \u2013 toim. pakutud keelend<\/em>) varjestada\u00a0ning seejuures ka selle olekut m\u00f5\u00f5ta. T\u00f6\u00f6 avaldati 28. juulil teadusajakirjas <em>Nature Nanotechnology<\/em>.<\/p>\n<p>Kvantarvutid on transistorarvutitest kordades kiiremad, ent esialgu vaid teoreetiliselt. T\u00f6\u00f6kindla kvantbiti valmistamine on kvantarvuti arengus oluline samm. \u201eEnne m\u00f5\u00f5tmist on elektroni spinn arvutikeelde t\u00f5lgituna kas 1, 0 v\u00f5i m\u00f5lemat korraga &#8211; f\u00fc\u00fcsikas nimetatakse seda superpositsiooniks,\u201c \u00fctles t\u00f6\u00f6s m\u00f5\u00f5tmisi sooritanud doktorant Fei Pei. \u201eTuleb arvestada, et elektroni spinni superpositsioon on kergesti h\u00e4iruv, piisab teise osakese l\u00e4hedusest.\u201c<\/p>\n<p>Kvantbittide m\u00fcravabaks hoiustamiseks sobib s\u00fcnatoru h\u00e4sti. Ent senini ei osatud vaid m\u00f5ne nanomeetri j\u00e4medusse torusse l\u00f5ksustatud elektroni spinnolekut lugeda ega \u201ekirjutada\u201c. Delfti \u00dclikooli teadlastel see \u00f5nnestus. Nad said innustust 2010. aastal avaldatud Kopenhaageni kolleegide t\u00f6\u00f6st, milles n\u00e4idati, et s\u00fcnatorusse pandud elektroni spinni manipuleerimine on v\u00f5imalik. Delfti t\u00f6\u00f6r\u00fchm teadis toona, kuidas s\u00fcnatoruga varjestatud elektroni spinni lugeda. Biti kirjutamise oskus puudus. Praegust saavutust v\u00f5ib pidada m\u00f5lema t\u00f6\u00f6r\u00fchma koost\u00f6\u00f6 viljaks.<\/p>\n<p>\u201eJ\u00e4rgmine v\u00e4ljakutse on kvantbiti stabiilsuse edasine parandamine, sest praegu ei suuda me superpositsiooni piisavalt kaua s\u00e4ilitada,\u201c \u00fctles Pei.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-07-scientists-quantum-bit-bent-nanotube.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kvant-teaduse \u00fcks populaarsemaid v\u00e4ljakutseid on kvantbiti valmistamine. Binaars\u00fcsteemis l\u00fclitamine on oluline nii tava- kui kvantarvutis. Kui arvuti ei l\u00fclita, siis see ka ei arvuta. \u00dcks v\u00f5imalikke bitikandidaate on elektroni spinn, mille suund vastab binaarses s\u00fcsteemis \u00fchele v\u00f5i nullile. Seni on probleemiks olnud elektronspinni superpositsiooni stabiilsus. Delfti Tehnoloogia\u00fclikooli ning Foundation for Fundamental Research on Matter teadlastel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34106,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[147],"class_list":{"0":"post-34105","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-nanotehnoloogia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34105","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34105"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34105\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34106"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34105"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34105"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34105"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}