{"id":34233,"date":"2013-08-13T12:13:07","date_gmt":"2013-08-13T09:13:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34233"},"modified":"2013-08-13T12:15:31","modified_gmt":"2013-08-13T09:15:31","slug":"teise-wieni-efekti-numbriline-analuus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34233","title":{"rendered":"Teise Wieni efekti numbriline anal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"<p><strong>Oomi seadus on olemuselt lineaarne: pinge kasvule vastab konstantse takistuse korral proportsionaalne voolu kasv. Tegelikkuses on paljudel materjalidel hoopiski mittelineaarne juhtivus, eesk\u00e4tt tugevas elektriv\u00e4ljas. Teadusajakirjas <em>Nature Materials<\/em> avaldati teadust\u00f6\u00f6, mis kirjeldab mittelineaarsete juhtide mikrof\u00fc\u00fcsikat. Numbriliste meetoditega avastati, et materjalide elektrijuhtivus muutub tugevas elektriv\u00e4ljas valdavalt \u00fchtmoodi. Esialgu teoreetiline avastus evib edaspidi m\u00f5ju rakenduslikus elektrokeemias, biokeemias ja elektrotehnikas.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_34234\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/3-computersimu.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-34234\" class=\"size-full wp-image-34234\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/3-computersimu.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"424\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/3-computersimu.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/3-computersimu-212x300.jpg 212w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/3-computersimu-250x353.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-34234\" class=\"wp-caption-text\">Pilt kujutab soojuslikult ergastatud ja tugevas elektriv\u00e4ljas laengupaaride korrelatsioonifunktsiooni. V\u00f5resimulatsioonid annavad aimu juhtivuse kasvu universaalsusest, mida Onsager 1934. aastal ennustas.<\/p><\/div>\n<p>T\u00f6\u00f6s uuriti tahke elektrol\u00fc\u00fcdi, millel on erinevalt vedelkristallidest mitteliikuvad laengukandjad, elektrijuhtivust. Saadud tulemusi v\u00f5ib t\u00f6\u00f6mehhanismi universaalsuse t\u00f5ttu laiendada paljudele materjalidele, n\u00e4iteks puhtale veele, juhtivale klaasile ning molekulidele.<\/p>\n<p>Oomi seadust v\u00f5ib s\u00f5nastada ka nii: voolutihedus on v\u00f5rdeline elektriv\u00e4lja tugevuse ja elektrijuhtivuse korrutisega. Nimetatud lineaarsus peab paika eelk\u00f5ige n\u00f5rgas elektriv\u00e4ljas, mis t\u00e4hendab enamasti ka konstantset takistust.<\/p>\n<p>Ent tugevas elektriv\u00e4ljas muutub paljude materjalide elektrijuhtivus mittelineaarseks, sest v\u00e4li kisub juhtainest laengukandjaid juurde.<\/p>\n<p>Mittelineaarse elektrilise kostega materjale on palju. Artikli kirjutanud t\u00f6\u00f6r\u00fchmale tuli aga \u00fcllatusena, et nende mittelineaarsuse mudel toimis materjalivalikust s\u00f5ltumatult.<\/p>\n<p>Mittelineaarse elektrikoste mehhanismi universaalsust t\u00e4heldas esmakordselt 1934. aastal Nobeli laureaat Lars Onsager. Ta kirjeldas juhtivuse kasvu etanoolhappe sarnastes elektrol\u00fc\u00fctides, nimetades protsessi \u201eteiseks Wieni efektiks\u201c (<em>Second Wien Effect, <\/em><em>ka dissotsiatsiooniv\u00e4lja efekt \u2013 toim, loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Wien_effect\">siit<\/a><\/em>). Onsageri teooriat on hakatud hiljuti laiemalt rakendama, n\u00e4iteks biokeemiliste juhtide, klaaside, ioon-vahetus membraanide, pooljuhtide, erinevate p\u00e4iksepaneelide materjalide ning tinglike spinn-j\u00e4\u00e4 magnetmonopoolide (<em>spin ice \u201emagnetic monopoles\u201c<\/em>) juhtivusteooria kirjeldamiseks.<\/p>\n<p>Teist Wieni efekti \u00f5nnestus numbriliselt simuleerida Londoni Nanotehnoloogia Keskuse, Saksamaa Dresdeni Max Planck\u2019i Komplekssete S\u00fcsteemide Labori ning Prantsusmaa Lyoni \u00dclikooli teadlaste liitt\u00f6\u00f6r\u00fchmal, isikkoosseisus Vojtech Kaiser, Steve Bramwell, Peter Holdsworth ja Roderich Moessner. T\u00f6\u00f6 kirjeldab efekti universaalsust ning esitab ideid selle kasutamiseks erinevate eksperimentide anal\u00fc\u00fcsis.<\/p>\n<p>\u201eOnsageri Wieni efekt on suure praktilise t\u00e4htsusega. Numbriliste simulatsioonidega saame l\u00f5ppeks teooria mehhanismi aatomi suurusj\u00e4rgus uurida,\u201c \u00fctles Londoni Nanotehnoloogia Keskuse professor Steve Bramswell.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-08-simulations-reveal-universal-electrical.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Oomi seadus on olemuselt lineaarne: pinge kasvule vastab konstantse takistuse korral proportsionaalne voolu kasv. Tegelikkuses on paljudel materjalidel hoopiski mittelineaarne juhtivus, eesk\u00e4tt tugevas elektriv\u00e4ljas. Teadusajakirjas Nature Materials avaldati teadust\u00f6\u00f6, mis kirjeldab mittelineaarsete juhtide mikrof\u00fc\u00fcsikat. Numbriliste meetoditega avastati, et materjalide elektrijuhtivus muutub tugevas elektriv\u00e4ljas valdavalt \u00fchtmoodi. Esialgu teoreetiline avastus evib edaspidi m\u00f5ju rakenduslikus elektrokeemias, biokeemias ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34234,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-34233","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34233","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34233"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34233\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34234"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34233"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34233"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34233"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}