{"id":34251,"date":"2013-08-14T13:55:30","date_gmt":"2013-08-14T10:55:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34251"},"modified":"2013-08-14T13:59:29","modified_gmt":"2013-08-14T10:59:29","slug":"nanotraatidest-allkirja-ja-sormejaljeluger","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34251","title":{"rendered":"Nanotraatidest allkirja- ja s\u00f5rmej\u00e4ljeluger"},"content":{"rendered":"<p><strong>Mis on \u00fchist allkirja- ja s\u00f5rmej\u00e4ljelugeril ning puutetundlikul robotnahal? Neid saab realiseerida uutmoodi r\u00f5huanduriga, mis tehtud tsinkoksiid nanotraatide ja valgusdioodide mitmikkihist.<\/strong><\/p>\n<p><strong> <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_34253\" style=\"width: 540px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/piezophototronicleds.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-34253\" class=\"size-full wp-image-34253\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/piezophototronicleds.jpg\" alt=\"\" width=\"530\" height=\"297\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/piezophototronicleds.jpg 530w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/piezophototronicleds-300x168.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/piezophototronicleds-250x140.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 530px) 100vw, 530px\" \/><\/a><\/strong><p id=\"caption-attachment-34253\" class=\"wp-caption-text\">Zhong Lin Wang oma m\u00f5tte- ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6ga, pieso-fototroonilise LED anduriga.<\/p><\/div>\n<p>Pieso-fototrooniline valgusdioodtehnoloogia p\u00e4rineb aastast 2009. Selle leiutas Ameerika Georgia Tehnoloogiainstituudi t\u00f6\u00f6r\u00fchm, eesotsas professor Zhong Li Wangiga. Anduri mehaaniline j\u00e4ljend muudetakse nanotraatide ja valgusdioodide koost\u00f6\u00f6s optiliseks signaaliks, mis t\u00f5lgendatakse arvutiga inimesele arusaadavasse kujusse. Valgussignaal tekib traadi ja substraadi puutepunktis siis, kui traadile rakendada normaalisihiline mehaaniline pinge. Traadis tekib piesoelektriline laeng, mis p\u00f5hjustab pooljuhtkihis valgusvoo. Mida suurem surve, seda suurem laeng ning eredam valgus. Anduri andmed loetakse maatrikskujul. Pooluhina kasutatakse galliumnitriiti, mis v\u00f5eti laiemalt kasutusele 1990ndate alguses (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Gallium_nitride\">siit<\/a>). Nanotraadid istutatakse galliumnitriidi pinnale kasvatamisega.<\/p>\n<p>Wangi s\u00f5nul reageerivad pieso-fototroonilised valgusdioodmaatriksid r\u00f5hule millisekunditega, sama kiiresti toimub signaali relakseerumine. Parima anduri resolutsioon on 248,03 punkti millimeetri kohta. Wang usub, et resolutsiooni saab parandada, kui nanotraadid v\u00e4iksemaks teha.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.gizmag.com\/piezo-phototronic-leds\/28669\/\">Gizmag<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mis on \u00fchist allkirja- ja s\u00f5rmej\u00e4ljelugeril ning puutetundlikul robotnahal? Neid saab realiseerida uutmoodi r\u00f5huanduriga, mis tehtud tsinkoksiid nanotraatide ja valgusdioodide mitmikkihist. Pieso-fototrooniline valgusdioodtehnoloogia p\u00e4rineb aastast 2009. Selle leiutas Ameerika Georgia Tehnoloogiainstituudi t\u00f6\u00f6r\u00fchm, eesotsas professor Zhong Li Wangiga. Anduri mehaaniline j\u00e4ljend muudetakse nanotraatide ja valgusdioodide koost\u00f6\u00f6s optiliseks signaaliks, mis t\u00f5lgendatakse arvutiga inimesele arusaadavasse kujusse. Valgussignaal tekib [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34253,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-34251","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34251","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34251"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34251\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34253"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34251"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34251"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34251"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}