{"id":34304,"date":"2013-08-19T18:39:45","date_gmt":"2013-08-19T15:39:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34304"},"modified":"2013-08-19T18:49:27","modified_gmt":"2013-08-19T15:49:27","slug":"eth-zurichi-tooruhm-sooritas-tahkisesisese-kvantteleportatsiooni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34304","title":{"rendered":"ETH Z\u00fcrich’i t\u00f6\u00f6r\u00fchm sooritas tahkise sees kvantteleportatsiooni"},"content":{"rendered":"

ETH Z\u00fcrich’i (Eidgen\u00f6ssische Technische Hochschule Z\u00fcrich<\/em>) f\u00fc\u00fcsikud teleporteerisid arvutikiibi sarnases tahkises kvantinformatsiooni.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Elektronmikrograafiga tehtud valev\u00e4rvpilt teleporteerimisl\u00fclitusest.<\/p><\/div>\n

Teadusajakirjas Nature<\/em> avaldatud artikkel kirjeldab, kuidas t\u00f6\u00f6r\u00fchmal \u00f5nnestus informatsiooni teleporteerida 6 mm kaugusele, \u00fchest kiibi servast teise. Andmekandjad seejuures asukohta ei vahetanud.<\/p>\n

\u201eOluline osa maailma infovahetusest toimub elektromagnetiliselt, n\u00e4iteks mobiilside korral mikrolainekiirgusega, fiiberkaablites aga optilise kiirgusega,\u201c selgitas ETH f\u00fc\u00fcsikaosakonna professor ning t\u00f6\u00f6 esiautor Andreas Wallraff. \u201eMeie tehtu on mehaaniliselt v\u00f5rreldav ulmeseriaalis Star Trek kasutatud teleportatsioonikiirega. Teleporteeritav olem ei liigu punktist A punkti B, vaid ilmub lugemisel punktis B ning kaob seejuures punktist A,\u201c lisas Wallraff. Informatsiooni teleporteerimine on v\u00f5imalik saatja ning vastuv\u00f5tja vahelise kvantp\u00f5imituse t\u00f5ttu, mis luuakse enne infovahetust. P\u00f5imitud olekus osakesed saab teineteisest eraldada ilma, et nende superpositsioon h\u00e4iruks (loe siit<\/a>)<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud aastal teleporteerisid austria teadlased informatsiooni Las Palmast Tenerifele. Saari eraldab enam kui 100 km Atlandi ookeani. Kuuest millimeetrist kaugemaid teleporteerimisi on olnud teisigi, ent ETH katse oli fundamentaalselt erinev, sest informatsioon teleporteeriti tahkise sees. Veelgi enam, selleks kasutati n\u00e4htavat valgust ning optilist s\u00fcsteemi. \u201eOptilised komponendid on v\u00e4hemasti praeguses kvantarvutite teaduses olulisel kohal,\u201c \u00fctles Wallraff.<\/p>\n

Lisaks on ETH aparaat v\u00e4ga kiire, sest suudab l\u00fclitada ligikaudu 10000 kvantbitti sekundis. Kvantbitt, milleks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks footoni polarisatsiooni olek, on v\u00e4him kvantinformatsiooni \u00fchik.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma edasine plaan on suurendada infoedastuse vahemaad ning proovida, kas informatsiooni saab teleporteerida kahe eraldiseisva kiibi vahel. Projekti laiem eesm\u00e4rk on viia tahkised teineteisest kaugusele, mis oleks v\u00f5rreldav kaasaegses optilistes sides\u00fcsteemis kasutatavate vahemaadega.<\/p>\n

\u201eTeleportatsioon on kvantinformatsioonit\u00f6\u00f6tluses oluline nii n\u00fc\u00fcd kui p\u00e4rast,\u201c \u00fctles Wallraff, \u201en\u00e4iteks kvantprotsessori osiste andmevahetuses.\u201c V\u00f5rreldes klassikalise arvutiga on kvantprotsessori andmetihedus oluliselt suurem. Ka info t\u00f6\u00f6tlemine on efektiivsem.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a>, Sciencenews.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

ETH Z\u00fcrich’i (Eidgen\u00f6ssische Technische Hochschule Z\u00fcrich) f\u00fc\u00fcsikud teleporteerisid arvutikiibi sarnases tahkises kvantinformatsiooni. Teadusajakirjas Nature avaldatud artikkel kirjeldab, kuidas t\u00f6\u00f6r\u00fchmal \u00f5nnestus informatsiooni teleporteerida 6 mm kaugusele, \u00fchest kiibi servast teise. Andmekandjad seejuures asukohta ei vahetanud. \u201eOluline osa maailma infovahetusest toimub elektromagnetiliselt, n\u00e4iteks mobiilside korral mikrolainekiirgusega, fiiberkaablites aga optilise kiirgusega,\u201c selgitas ETH f\u00fc\u00fcsikaosakonna professor ning t\u00f6\u00f6 esiautor […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34305,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-34304","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34304","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34304"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34304\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34305"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34304"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34304"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34304"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}