{"id":34400,"date":"2013-08-27T00:43:36","date_gmt":"2013-08-26T21:43:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34400"},"modified":"2013-09-03T15:44:32","modified_gmt":"2013-09-03T12:44:32","slug":"voyager-1-on-paikesesusteemist-valjunud-vist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34400","title":{"rendered":"Voyager 1 on P\u00e4ikeses\u00fcsteemist v\u00e4ljunud, vist"},"content":{"rendered":"<p><strong>N\u00e4ib, et 1977. aasta 5. septembril Canaverali neeme kosmodroomilt startinud kosmosesond Voyager 1 on viimaks P\u00e4ikeses\u00fcsteemist v\u00e4ljunud ning avastab t\u00e4htedevahelist ruumi. V\u00e4hemasti v\u00e4idab nii Ameerika Marylandi \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_34401\" style=\"width: 384px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/Voyager1_Space_simulator.gif\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-34401\" class=\"size-full wp-image-34401  \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/Voyager1_Space_simulator.gif\" alt=\"\" width=\"374\" height=\"338\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/Voyager1_Space_simulator.gif 593w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/Voyager1_Space_simulator-300x271.gif 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/Voyager1_Space_simulator-250x225.gif 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 374px) 100vw, 374px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-34401\" class=\"wp-caption-text\">Voyager 1 kosmost simuleerivas kambris. Allikas: NASA<\/p><\/div>\n<p>Varsti kolmk\u00fcmmend kuus aastat kosmoses olnud kosmosesond Voyager 1 on endiselt teadusv\u00f5imeline ning saadab perioodiliselt Maale oma \u00fcmbritseva keskkonna kohta andmeid, millest t\u00e4htsamad on m\u00f5\u00f5dud magnetv\u00e4lja ning osakestevoo kohta. Sondi \u00fcheteistk\u00fcmnest instrumendist sooritab m\u00f5\u00f5tmisi viis, neist \u00fcks, Aeglaste Laetud Osakeste Detektor (<em>Low Energy Charged Particle Instrument, LECP<\/em>), valmistati osaliselt Marylandi \u00dclikoolis. N\u00fc\u00fcd on sama \u00fclikooli uus t\u00f6\u00f6r\u00fchm j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et Voyager 1 on j\u00f5udnud t\u00e4htedevahelisse ruumi.<\/p>\n<p>Voyager 1 asub P\u00e4iksest 1,87*10<sup>10<\/sup> km kaugusel, mis t\u00e4histab lisaks tehisaparaatide l\u00e4hetamise distantsirekordile ka P\u00e4ikeses\u00fcsteemi kauget \u00e4\u00e4reala. Ent t\u00e4pset seisukohta sondi \u00fcmbritseva f\u00fc\u00fcsika kohta ei ole veel v\u00f5etud. Veel hiljuti teatas Ameerika Kosmoseagentuur NASA, et Voyager 1 on heliopausis, ehk ikkagi P\u00e4ikeses\u00fcsteemis sees.<\/p>\n<p>\u201eMeie seisukoht on teiste arvestuses m\u00f5neti vastuoluline. Usume, et Voyager 1 on P\u00e4ikse m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rist v\u00e4ljunud ning reisib vabas t\u00e4htedevahelises ruumis,\u201c \u00fctles teadusajakirjas <em>Astrophysical Journal Letters<\/em> avaldatud artikli esiautor ning Maryaldni \u00dclikooli teadlane Marc Swidsak. Swisdak tegi koos plasmaf\u00fc\u00fcsikute James F. Drake\u2019i ja Merav Opheriga P\u00e4ikeses\u00fcsteemi \u00e4\u00e4realade f\u00fc\u00fcsikalise mudeli, mis on seniste vaatlusandmetega h\u00e4sti klappinud ning nii m\u00f5ndagi ennustanud. Nende mudel n\u00e4itab, et Voyager 1 on tegelikult t\u00e4htedevahelises ruumis olnud juba enam kui aasta. NASA hiljutine artikkel v\u00e4idab aga vastupidist.<\/p>\n<p>Debati aluseks on selgusetus P\u00e4ikses\u00fcsteemi \u00e4\u00e4reala ehituse osas. P\u00e4ikse m\u00f5juala nimetatakse koondavalt heliosf\u00e4\u00e4riks, millesse kuulub muu hulgas nii P\u00e4ikese magnetv\u00e4li kui t\u00e4hest purskuvad osakesed. Heliopausi \u00fcleminekutsooni struktuur ning t\u00e4pne piir on aga teadmata \u2013 seda pole lihtsalt varem m\u00f5\u00f5detud. V\u00f5iks v\u00e4ita, et aparaat v\u00e4ljub P\u00e4ikeses\u00fcsteemist siis, kui see ei tuvasta enam P\u00e4iksest lenduvaid osakesi ning tajub \u00fcmbritsevas magnetv\u00e4ljas muutust.<\/p>\n<p>NASA andis hiljuti teada, p\u00e4rast kaheksa aastat v\u00e4ldanud r\u00e4ndamist P\u00e4ikeses\u00fcsteemi \u00e4\u00e4realal tuvastas Voyager 1 m\u00f6\u00f6dunud suvel heliopausi kihte, mille olemasolust varem ei teatud. Ise\u00e4ranis pakkus huvi sealne osakeste voo k\u00f5ikumine: solaarosakeste voo v\u00e4henemist saatis j\u00e4rsk galaktiliste elektronide ning prootonite voo kasv. P\u00e4rast m\u00f5ne kuu m\u00f6\u00f6dumist osakeste voo k\u00f5ikumised lakkasid , ent magnetv\u00e4lja muutust ei t\u00e4heldatud.<\/p>\n<p>Mitmed teadlased on pakkunud, et Voyager 1 asub heliosf\u00e4\u00e4ri k\u00f5ige v\u00e4limises kihis, nn. heliosf\u00e4\u00e4ri kustumisv\u00f6\u00f6ndis (<em>heliosheath depletion region<\/em>). Swisdaki t\u00f6\u00f6r\u00fchma arvates on aga andmetele teinegi seletus.<\/p>\n<p>Swisdaki ja Drake\u2019i m\u00f6\u00f6dunud t\u00f6\u00f6d fookustusid magnetilise taas\u00fchendumise n\u00e4htuse (<em>magnetic <\/em>reconnection, loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Magnetic_reconnection\">siit<\/a>) uurimisele. Magnetiline taas\u00fchendumine johtub l\u00e4hedaste ning vastassuunas sihitud magnetv\u00e4ljade j\u00f5ujoonte katkemise \u00fcmberkorrastumisest. Arvatakse, et sama n\u00e4htus kaasneb, muu hulgas, virmaliste ja p\u00e4ikseplekkidega. Marylandi \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm usub, et magnetiline taas\u00fchendumine seletab ka Voyageri uusimate andmete m\u00f5istatuse.<\/p>\n<p>Olgugi, et heliosf\u00e4\u00e4ri piire kirjeldatakse sageli otsekui seebikilet, ei ole siiski tegemist selgepiirilise \u00fcleminekubarj\u00e4\u00e4rgia. Swisdak, Drake ja Opher r\u00f5hutavad, et heliopaus on kihiline, keeruka magnetstruktuuriga ning osade osakeste jaoks poorne moodustis. Heliopausis moodustuvad magnetilisest taas\u00fchinemisest komplekssed m\u00e4hkunud magnetpiirkonnad, mille kinnised voolud tulenevad heliopausi fundamentaalsest ebastabiilsusest. T\u00e4htedevaheline plasma v\u00f5ib heliosf\u00e4\u00e4ri tungida magnetv\u00e4lja taas\u00fchendatud j\u00f5ujoonte kaudu. \u00dchtlasi toimub heliopausis galaktilist p\u00e4ritolu kiirte ning P\u00e4ikese osakeste segunemine.<\/p>\n<p>Mis veelgi huvitavam, eelmainitud osakestevoo k\u00f5ikumised tekivad magnetv\u00e4ljade j\u00f5ujoonte taas\u00fchenduspunktide gradientides, seejuures j\u00e4\u00e4vad magnetv\u00e4ljade suunad muutumata. Maryalndi \u00dclikooli mudel suudab nimetatud n\u00e4htust seletada. Sestap julgeb Swisdaki t\u00f6\u00f6r\u00fchm arvata, et Voyager 1 v\u00e4ljus p\u00e4ikeses\u00fcsteemist m\u00f6\u00f6dunud suvel, t\u00e4psemalt 27. juulil 2012a.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2013\/08\/130815133726.htm\">ScienceDaily.com<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>N\u00e4ib, et 1977. aasta 5. septembril Canaverali neeme kosmodroomilt startinud kosmosesond Voyager 1 on viimaks P\u00e4ikeses\u00fcsteemist v\u00e4ljunud ning avastab t\u00e4htedevahelist ruumi. V\u00e4hemasti v\u00e4idab nii Ameerika Marylandi \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm. Varsti kolmk\u00fcmmend kuus aastat kosmoses olnud kosmosesond Voyager 1 on endiselt teadusv\u00f5imeline ning saadab perioodiliselt Maale oma \u00fcmbritseva keskkonna kohta andmeid, millest t\u00e4htsamad on m\u00f5\u00f5dud magnetv\u00e4lja ning [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34401,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-34400","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34400","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34400"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34400\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34401"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34400"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34400"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34400"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}