{"id":34426,"date":"2013-08-28T23:32:36","date_gmt":"2013-08-28T20:32:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34426"},"modified":"2013-08-28T23:46:18","modified_gmt":"2013-08-28T20:46:18","slug":"uus-ulitugev-grafeen-metall-laminaat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34426","title":{"rendered":"Uus \u00fclitugev grafeen-metall laminaat"},"content":{"rendered":"<p><strong>L\u00f5una-Korea KAIST \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas grafeenist, vasest ja niklist laminaadi, mis on puhastest metallidest tuhandeid kordi tugevam. T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel avaldati teadusajakirja <em>Nature Communications <\/em>2. juuli numbris.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_34427\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/750px-Graphen.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-34427\" class=\"size-medium wp-image-34427\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/750px-Graphen-300x240.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"240\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/750px-Graphen-300x240.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/750px-Graphen-250x200.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/750px-Graphen.jpg 750w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-34427\" class=\"wp-caption-text\">Grafeeni struktuur, allikas: Wikipedia.<\/p><\/div>\n<p>Grafeen on ainulaadne materjal: terasest 200 korda tugevam, \u00fche aatomkihi paksune, elastne ja hea elektrijuht. Nimetatud ja mitmetest teistest headest omadustest hoolimata on grafeeni raske praktiliselt kasutada, sest selle k\u00fclge on, n\u00e4iteks, keeruline teisi metalle v\u00f5i pooljuhte kasvatada. Ent vahel \u00f5nnestub. Ameerika s\u00f5jav\u00e4e AAR (<em>Army Armaments Research<\/em>) arenduskeskus m\u00f5tles grafeen-metall nanomaterjali v\u00e4lja juba varem, aga tulem ei olnud piisavalt tugev. KAIST t\u00f6\u00f6r\u00fchm l\u00e4henes probleemile uutmoodi ning valmistas laminaadi aurufaas-sadestamise meetodiga. Esmalt kasvatati metallist substraadile kiht grafeeni. Siis j\u00e4lle kiht metalli, kiht grafeeni ja nii edasi. On m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et see on esimene nanolaminaat, milles on edukalt kasutatud aatomkihi paksusi grafeenikihte.<\/p>\n<p>L\u00e4bivalgustava elektronmikroskoobiga uuritud mikrokompressioonid ja arvutil tehtud molekulaard\u00fcnaamika simulatsioonid selgitasid materjali tugevuse atomaarseid tagamaid. Selgus, et grafeeni vahekihid takistasid v\u00f5redislokatsioonide ning pragude leviku (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Dislocation_creep\">siit<\/a>) laminaadi sisemusse.<\/p>\n<p>Leiti, et laminaadi v\u00f5retasandite vaheline kaugus (<em>interplanar distance<\/em>) on materjali tugevusega otseselt seotud. V\u00e4iksema kihtidevahelise kauguse korral oli dislokatsioonide levimine paremini t\u00f5kestatud. \u201cGrafeen moodustab laminaadi massist 0,00004%, tugevust lisab see materjalile aga sadu kordi. Tahame, et meie materjalist valmistataks n\u00e4iteks auto- v\u00f5i lennukikere osiseid. Selleks saab kasutada elektroonikat\u00f6\u00f6stusest tuntud rullilt-rullile meetodit (<em>roll-to-roll method<\/em>, loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Roll-to-roll_processing\">siit<\/a>) v\u00f5i paagutamist. Lisaks saaks meie laminaati kasutada tuumareaktorite v\u00f5i teiste suurt vastupidavust n\u00f5udvate rajatiste struktuurides,\u201c kommenteeris t\u00f6\u00f6 \u00fcks p\u00f5hiautoreid, KAIST professor Han Sung.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-08-ultra-high-strength-metamaterial-graphene.html\">Phys.org<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.kaist.edu\/edu.html\">KAIST<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00f5una-Korea KAIST \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas grafeenist, vasest ja niklist laminaadi, mis on puhastest metallidest tuhandeid kordi tugevam. T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel avaldati teadusajakirja Nature Communications 2. juuli numbris. Grafeen on ainulaadne materjal: terasest 200 korda tugevam, \u00fche aatomkihi paksune, elastne ja hea elektrijuht. Nimetatud ja mitmetest teistest headest omadustest hoolimata on grafeeni raske praktiliselt kasutada, sest [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34427,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-34426","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34426","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34426"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34426\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34427"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34426"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34426"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34426"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}