{"id":34443,"date":"2013-08-29T18:00:22","date_gmt":"2013-08-29T15:00:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34443"},"modified":"2013-08-29T18:02:06","modified_gmt":"2013-08-29T15:02:06","slug":"riisi-uus-tulemine-riisitera-kestast-tehti-poorne-anoodmaterjal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34443","title":{"rendered":"Riisi uus tulemine &#8211; riisitera kestast tehti poorne anoodmaterjal"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kui tulevikus aku lahti l\u00f5igata, siis riisi sealt seest ei leia, k\u00fcll aga riisi koore mikrostruktuure. L\u00f5una-Korea KAIST instituudi teadlased valmistasid riisi kesta p\u00f5hjal uue liitium-ioon aku anoodmaterjali, millel on head n\u00e4itajad nii energiatiheduse kui vastupidavuse osas.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_34444\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/Rice_chaffs.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-34444\" class=\"size-medium wp-image-34444\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/Rice_chaffs-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/Rice_chaffs-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/Rice_chaffs-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/Rice_chaffs.jpg 640w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-34444\" class=\"wp-caption-text\">Riisi kestad, allikas: Wikipedia.<\/p><\/div>\n<p>Riis on oluline teravili, eelk\u00f5ige toiduna, maailma toidusest moodustab see tervelt viiendiku. Et riisi kest koosneb \u00fchenditest, mida inimene ei seedi, on seda kasutatud ohtralt teistel otstarvetel. Neid kasutatakse muu hulgas ehitusmaterjalina, \u00f5lleteos, v\u00e4etisena, ilutulestikes ning ravimit\u00f6\u00f6stuses. KAIST professorite Choi Jang Wook\u00b4i ja Park Seung Min\u00b4i t\u00f6\u00f6r\u00fchm leidis riisi kestadele aga hoopis k\u00f5rgtehnoloogilisema lahenduse. Nad eraldasid kestast poorse r\u00e4ni\u00fchendi ning t\u00f6\u00f6tlesid selle \u00fcmber anoodmaterjaliks. T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel avaldati teadusajakirja <em>Proceedings of the National Academy of Sciences<\/em> veebiv\u00e4ljaandes.<\/p>\n<p>R\u00e4nil on anoodmaterjaliks t\u00f6\u00f6delduna 3-5 korda suurem eripindala kui grafeenil, ent laiatarbeakudes r\u00e4nianoode veel ei leia. Teadust\u00f6\u00f6 aga k\u00e4ib, sest suurem eripindala t\u00e4hendab paremat energiatihedust ning elektriaparaadile pikemat t\u00f6\u00f6ts\u00fcklit. Lisaks parendatud energiatihedusele peab riisi koorest tuletatud anoodmaterjal laadimis- ja t\u00fchjenemisprotsessist p\u00f5hjustatud mehaanilistele pingetele paremini vastu.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.kaist.edu\/english\/01_about\/06_news_01.php?req_P=bv&amp;req_BIDX=10&amp;req_BNM=ed_news&amp;req_VI=4445&amp;req_PC=0&amp;req_CG=&amp;sCATE=&amp;sCHAR=\">KAIST<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui tulevikus aku lahti l\u00f5igata, siis riisi sealt seest ei leia, k\u00fcll aga riisi koore mikrostruktuure. L\u00f5una-Korea KAIST instituudi teadlased valmistasid riisi kesta p\u00f5hjal uue liitium-ioon aku anoodmaterjali, millel on head n\u00e4itajad nii energiatiheduse kui vastupidavuse osas. Riis on oluline teravili, eelk\u00f5ige toiduna, maailma toidusest moodustab see tervelt viiendiku. Et riisi kest koosneb \u00fchenditest, mida [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34444,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-34443","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34443","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34443"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34443\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34444"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34443"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34443"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34443"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}