{"id":34451,"date":"2013-08-29T22:24:21","date_gmt":"2013-08-29T19:24:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34451"},"modified":"2013-08-29T22:25:48","modified_gmt":"2013-08-29T19:25:48","slug":"loodi-maailma-kiireim-vurr","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34451","title":{"rendered":"Loodi maailma kiireim vurr"},"content":{"rendered":"

St. Andrewsi Astronoomia ja F\u00fc\u00fcsika Kooli teadlased dr. Yoshihiki Arita, dr. Michael Mazilu ning professor Kishan Dholakia sooritasid eksperimendi, milles keerutati laserkiirtel h\u00f5ljuvat kera kiirusega 600 miljonit p\u00f6\u00f6ret minutis. Katse sooritati vaakumkambris ning kera mehaaniliseks t\u00f6\u00f6tlemiseks kasutati vaid lasereid. T\u00f6\u00f6 avaldati rahvusvahelises teadusajakirjas Nature Communications<\/em>.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>Paremate pesumasinate trummel p\u00f6\u00f6rleb tsentrifuugits\u00fckli ajal paartuhat p\u00f6\u00f6ret minutis. Hambaarsti puur v\u00f5ib p\u00f6\u00f6relda kuni 400000 p\u00f6\u00f6ret minutis. Mida kiiremini keha p\u00f6\u00f6rleb, seda suuremad on sellele m\u00f5juvad j\u00f5ud ning seda rohkem energiat p\u00f6\u00f6rlemisse talletub. \u0160veitsis liikus 1950-1954a. koguni hooratas-mootoriga linnaliinibuss (loe siit<\/a>). Ent mikrokehade p\u00f6\u00f6rlemisd\u00fcnaamika on veel suuresti avastamata maailm. Ise\u00e4ranis huvitav on, millal ja kas \u00fcldse sekkuvad klassikalisse p\u00f6\u00f6rlemist kirjeldavasse f\u00fc\u00fcsikasse kvantf\u00fc\u00fcsika n\u00e4htused. Seda St. Andrewsi t\u00f6\u00f6r\u00fchm uurida tahtiski.<\/p>\n

Eksperimendiks valmistatud kaltsiumkarbonaadist kera l\u00e4bim\u00f5\u00f5t oli ligikaudu \u00fcks mikromeeter. Kera asetati laserkiirte fookusesse. Laservalguse r\u00f5hk hoidis kera katsepinnast lahus. H\u00f5ljuva kera pihta sihiti laserkiir, mille polarisatsioon muutis kera l\u00e4bimisel suunda ning andis kerale nurkkiirenduse. \u00d5hutakistus eemaldati vaakumiga. T\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00e4heldas kera p\u00f6\u00f6rlemises g\u00fcroskoopilisi efekte.<\/p>\n

\u201eSee on erutav ning m\u00f5tlemapanev eksperiment, mis avardab p\u00f6\u00f6rlevate kehade f\u00fc\u00fcsika piire. Oleks huvitav katset korrata mitme samaaegselt l\u00f5ksustatud osakesega. Saame v\u00f5ib-olla heita valgust kvanth\u00f5\u00f5rdumise fenomenile, mille p\u00f5hik\u00fcsimus oleks – kas kvantmehaanika peatab h\u00f5\u00f5rdumiseta liikumise?\u201c k\u00fcsis dr. Yoshihiko Arita.<\/p>\n

\u201eLisaks kinemaatikale t\u00f5statab katse huvitavaid termod\u00fcnaamika-alaseid k\u00fcsimusi, mida on praegu keeruline modelleerida. P\u00f6\u00f6rlemine on nii kiire, et kerakese pinna nurkkiirendus on maapinna raskuskiirendusest miljard korda tugevam. H\u00e4mmastav, et tsentrifugaalj\u00f5ud kerakest enne rekordkiiruseni j\u00f5udmist laiali ei kiskunud!\u201c lisas dr. Michael Mazilu.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

St. Andrewsi Astronoomia ja F\u00fc\u00fcsika Kooli teadlased dr. Yoshihiki Arita, dr. Michael Mazilu ning professor Kishan Dholakia sooritasid eksperimendi, milles keerutati laserkiirtel h\u00f5ljuvat kera kiirusega 600 miljonit p\u00f6\u00f6ret minutis. Katse sooritati vaakumkambris ning kera mehaaniliseks t\u00f6\u00f6tlemiseks kasutati vaid lasereid. T\u00f6\u00f6 avaldati rahvusvahelises teadusajakirjas Nature Communications. Paremate pesumasinate trummel p\u00f6\u00f6rleb tsentrifuugits\u00fckli ajal paartuhat p\u00f6\u00f6ret minutis. Hambaarsti […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34452,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-34451","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34451","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34451"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34451\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34452"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34451"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34451"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34451"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}