{"id":34466,"date":"2013-08-30T18:30:54","date_gmt":"2013-08-30T15:30:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34466"},"modified":"2013-09-03T15:44:03","modified_gmt":"2013-09-03T12:44:03","slug":"uliraskele-elemendile-laenguarvuga-z115-leiti-uut-kinnitust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34466","title":{"rendered":"\u00dcliraskele elemendile laenguarvuga Z=115 leiti uut kinnitust"},"content":{"rendered":"

\u00dcliraske element laenguarvuga 115 on perioodilisustabeli uksel\u00e4ve piilunud aastast 2004. Toona teatas Venemaa Tuumauuringute Keskuse ning Ameerika Lawrence Livermore\u2019i Riikliku Laboratooriumi teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et on uue elemendi, leppenimega ununpentium, katseliselt avastanud. Ent andmeid j\u00e4i v\u00e4heks ning aatomi lagunes sedav\u00f5rd kiiresti, et uue elemendi avastamine ei saanud ametlikku kinnitust. N\u00fc\u00fcd laekus elemendi 115. kohta uut katsesaagist.<\/strong><\/p>\n

Dirk Rudolfi juhitud Lundi \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm teatas, et tekitasid kergemate osakeste p\u00f5rgatamisel 30 ununpentiumi aatomit. Enne perioodilisustabelisse p\u00e4\u00e4semist peab avastuse kinnitama, nagu varasemaid Venemaa ja Ameerika t\u00f6\u00f6r\u00fchma tulemusigi, rahvusvaheline komitee IUPAC, International Union of Pure and Applied Chemistry<\/em>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

\u00dcliraskete tuumade stabiilsusesaar asub graafiku paremal pool. Allikas: Wikipedia.<\/p><\/div>\n

Uute elementide otsimine pole vaid perioodilisustabeli laiendusprojekt, vaid v\u00f5imaldab avastada aine ehituse piire. Keemikud on ennustanud, et on olemas \u00fcliraskete stabiilsete tuumade r\u00fchm. Graafikul, mille ordinaatteljel on neutronite ning abtsissteljel prootonite arv, moodustab nimetatud r\u00fchm omaette stabiilsusesaare (loe siit<\/a>). Esialgu on tegu vaid teooriaga. Saaks Lundi t\u00f6\u00f6r\u00fchma katse kinnitatud, oleks \u00fchtlasi tegemist esimese ametliku j\u00e4\u00e4dvustatud 115. elemendi r\u00f6ntgen- ja gammaemissiooniga. Nende teadmiste varalt avarduks \u00fcliraskete tuumade siseehituse m\u00f5istmine.<\/p>\n

Perioodilisuse tabeli igale elemendile vastab laenguarv, mis v\u00f5rdub tuuma prootonite arvuga. Enamik uraanist (Z=92) raskemaid elemente on v\u00e4ga ebastabiilsed ning lagunevad sekunditega, mist\u00f5ttu on nende j\u00e4lgi keeruline loodusest leida. Raskeid aatomeid saab aga laboris viivuks valmistada, p\u00f5rgatades selleks kergemate aatomite tuumi. P\u00f5rgete laenguj\u00e4lg j\u00e4\u00e4b detektorisse, mille v\u00e4ljutatud andmeis tuhlamine v\u00f5ib, aga harva, p\u00e4\u00e4dida uue tuuma avastamisega.<\/p>\n

Ununpentium oli teooria j\u00e4rgi stabiilne isotoop. Ent kui Venemaa Dubna Tuumateaduskeskuse teadlase Yuri Oganessiani t\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00f5epoolest 2003. aastal 115. elemendi aatomi valmistas, osutus see \u00e4\u00e4rmiselt ebastabiilseks ning lagunes ligikaudu 100 millisekundiga. Toonases katses tulistati ameeriitsiumi (Z=95) lehe pihta kaltsiumi (Z=20) aatomeid.<\/p>\n

IUPAC andis Venemaa t\u00f6\u00f6r\u00fchma tulemustele veto, leides, et tulemused ei ole piisavalt selged. Ununpentium v\u00f5ib detektorisse j\u00e4tta mitut eri sorti laguj\u00e4lgi, mida on kohati keeruline algosakeseni j\u00e4litada. Asjaolu, et Venemaa t\u00f6\u00f6r\u00fchm leidis vaid tosin enam-v\u00e4hem sobivat trajektoori, ei andnud komisjonile kindlust.<\/p>\n

Lundi \u00dclikoolis otsustati sama katset korrata. N\u00fc\u00fcd valmistati v\u00e4idetavalt 30 uue elemendi tuuma. \u201eUute, tugevamate tulemustega saame anda enesekindlama otsuse. Katse on korratav ja tulemused samad,\u201c \u00fctles IUPAC komitee esimees Paul Karol, kes vastutab 113-st suurema j\u00e4rjenumbriga elementide ametliku kinnitamise eest.<\/p>\n

Lisaks laengutrajektoorile salvestas Lundi t\u00f6\u00f6r\u00fchm ununpentiumi lagunemise r\u00f6ntgen- ja gammakiirgussignaali. Iga element v\u00e4ljutab lagunemisel r\u00f6ntgenkiirgust, mille karakteerne energia s\u00f5ltub aatomi elektronide ning tuuma vahelisest interaktsioonist. \u201eR\u00f6ntgenj\u00e4lg on perioodilisuse tabeli s\u00f5rmej\u00e4lg. See on v\u00e4ga oluline karakteristik,\u201c lisas Karol. Et IUPAC-i komisjon ei ole veel katseandmete vaatamisega l\u00f5pule j\u00f5udnud, ei saa Karol elemendi avastust innitada.<\/p>\n

Gammasignaalid v\u00f5ivad anda informatsiooni 115. elemendi omaduste, muu hulgas selle spinni ning aatomi ergastusnivoode kohta. Yuri Oganessian leiab, et tulemused on uue elemendi kinnitamisest t\u00e4htsamad, sest \u00fcliraskete elementide f\u00fc\u00fcsika on alles lapsekingades.<\/p>\n

Allikas: NewScientist<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcliraske element laenguarvuga 115 on perioodilisustabeli uksel\u00e4ve piilunud aastast 2004. Toona teatas Venemaa Tuumauuringute Keskuse ning Ameerika Lawrence Livermore\u2019i Riikliku Laboratooriumi teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et on uue elemendi, leppenimega ununpentium, katseliselt avastanud. Ent andmeid j\u00e4i v\u00e4heks ning aatomi lagunes sedav\u00f5rd kiiresti, et uue elemendi avastamine ei saanud ametlikku kinnitust. N\u00fc\u00fcd laekus elemendi 115. kohta uut katsesaagist. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34467,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[172],"class_list":{"0":"post-34466","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tuumafuusika","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34466","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34466"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34466\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34467"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34466"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34466"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34466"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}