{"id":34496,"date":"2013-08-31T23:09:55","date_gmt":"2013-08-31T20:09:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34496"},"modified":"2013-08-31T23:38:32","modified_gmt":"2013-08-31T20:38:32","slug":"valmistati-labipaistev-ja-venitatav-ioonelektroonikaga-kolar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34496","title":{"rendered":"Valmistati l\u00e4bipaistev ja venitatav ioonelektroonikaga k\u00f5lar"},"content":{"rendered":"<p><strong>Ameerika Harvardi \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas l\u00e4bipaistva venitatava k\u00f5lari, mille elektroonika t\u00f6\u00f6tab ioonidega. Teadlaste arvates saaks nende valmistatud k\u00f5lariga katta aknaid, nutitelefone ja televiisoreid.<\/strong><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: bold\"> <\/span><\/p>\n<div id=\"attachment_34505\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/ionic-transparent-gel-speaker-harvard-designboomthumb.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-34505\" class=\"size-full wp-image-34505\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/ionic-transparent-gel-speaker-harvard-designboomthumb.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"320\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/ionic-transparent-gel-speaker-harvard-designboomthumb.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/ionic-transparent-gel-speaker-harvard-designboomthumb-300x240.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/08\/ionic-transparent-gel-speaker-harvard-designboomthumb-250x200.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-34505\" class=\"wp-caption-text\">L\u00e4bipaistev elastne k\u00f5lar. Allikas: Designboom.com<\/p><\/div>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm, eesotsas Zhigang Suoga, sai k\u00f5lari elektriskeemi ehitamiseks ainest inimkeha n\u00e4rvis\u00fcsteemist, mille signaalivahetus toimub ioonpotentsiaalidega. K\u00f5lari membraanid tehti pol\u00fcmeeridega segatud soolvee-h\u00fcdrogeelist. Kahe geelikihi vahele asetati elektrovoolu takistav \u00f5huke l\u00e4bipaistev kummikiht. Geelipatjade k\u00fclge \u00fchendati vaskelektroodid.<\/p>\n<p>Elektroodidele saadetud audiosignaal p\u00f5hjustab m\u00f5lemas geelkihis ioonvoolu, mis paneb omakorda isoleeriva kummikihi v\u00f5nkuma ning tekitab inimesele kuuldava helisignaali. K\u00f5lar v\u00f5ib heliv\u00e4ljundit anda kogu inimese kuulmisl\u00e4ve ulatuses, nagu j\u00e4rgnevas videos kuulda v\u00f5ib:<\/p>\n<p>[vsw id=&#8221;9ASxeK364I8&#8243; source=&#8221;youtube&#8221; width=&#8221;425&#8243; height=&#8221;344&#8243; autoplay=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm usub, et nende uue ioonmaterjalil oleks mitmeid rakendusi. Sellega saaks katta televiisori, s\u00fclearvuti v\u00f5i nutitelefoni ekraani, mis toimiks siis \u00fchtlasi nii kuvari- kui k\u00f5larina. Lisaks saaks materjalist valmistada aktiiv-m\u00fcrat\u00f5kkega aknaklaase. Et k\u00f5laris puuduvad traadist elektri\u00fchendused, saab seda algpikkusest viis korda pikemaks venitada. Seejuures j\u00e4\u00e4b geelipadja sisetakistus samaks. Venitatavus lisab rakendusportfooliole ilmselt nii m\u00f5ndagi p\u00f5nevat.<\/p>\n<p>H\u00fcdrogeeli on odav ja lihtne valmistada, ent see ei kesta kuigi kaua, sest materjalis sisalduv vesi aurustub aegam\u00f6\u00f6da. Sestap otsib Suo t\u00f6\u00f6r\u00fchm h\u00fcdrogeelile alternatiivset painduvat ioonjuhti. \u201ePraegune t\u00f6\u00f6 on lihtsalt idee kinnistamine,\u201c lisas Suo.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/dn24127-bioinspired-speaker-uses-clear-gel-to-play-music.html?cmpid=RSS|NSNS|2012-GLOBAL|online-news#.UiDBNtLIZnE\">NewScientist<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ameerika Harvardi \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas l\u00e4bipaistva venitatava k\u00f5lari, mille elektroonika t\u00f6\u00f6tab ioonidega. Teadlaste arvates saaks nende valmistatud k\u00f5lariga katta aknaid, nutitelefone ja televiisoreid. T\u00f6\u00f6r\u00fchm, eesotsas Zhigang Suoga, sai k\u00f5lari elektriskeemi ehitamiseks ainest inimkeha n\u00e4rvis\u00fcsteemist, mille signaalivahetus toimub ioonpotentsiaalidega. K\u00f5lari membraanid tehti pol\u00fcmeeridega segatud soolvee-h\u00fcdrogeelist. Kahe geelikihi vahele asetati elektrovoolu takistav \u00f5huke l\u00e4bipaistev kummikiht. Geelipatjade k\u00fclge [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34505,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-34496","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34496","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34496"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34496\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34496"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34496"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34496"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}