{"id":34520,"date":"2013-09-02T13:49:28","date_gmt":"2013-09-02T10:49:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34520"},"modified":"2013-09-03T18:28:53","modified_gmt":"2013-09-03T15:28:53","slug":"elu-algas-marsil-uus-toendusmaterjal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34520","title":{"rendered":"Elu algas Marsil: uus t\u00f5endusmaterjal"},"content":{"rendered":"

\u00dcha enam asjaolusid viitab, et orgaaniline elu algas Marsil. Mol\u00fcbdeeni oksiidid, mis evisid suure t\u00f5en\u00e4osusega elu tekkes \u00fcliolulist rolli, v\u00f5isid varasemas P\u00e4ikeses\u00fcsteemis eksisteerida vaid Marsil. \u201eUuemad t\u00f6\u00f6d n\u00e4itavad, et eluks vajalik keskkond on Marsilt leitav ka n\u00fc\u00fcd,\u201c \u00fctles 29. augustil iga-aastasel Goldschmidti geokeemikute s\u00fcmpoosiumil teemakohase ettekande teinud Ameerika Westheimer Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi professor Steven Benner.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Orgaanlise elu juured on miljonite kilomeetrite kaugusel - Marsil.<\/p><\/div>\n

\u201eMol\u00fcbdeen v\u00f5is varase elu arengut m\u00f5jutada vaid v\u00e4ga oks\u00fcdeerunud olekus,\u201c seletas Benner. \u201eKolm miljardit aastat tagasi oli meie koduplaneedil v\u00e4ga v\u00e4he hapnikku, liiga v\u00e4he selleks, et m\u00e4\u00e4ravas koguses mol\u00fcbdeeni siduda. Marsil oli hapnikku k\u00fcll. Tundub, et elu tekkis Marsil ning j\u00f5udis Maale meteoriidil.\u201c<\/p>\n

On kaks olulist paradoksi, mis seavad elu tekkimise Maal kahtluse alla. Professor Benner esitas neile Goldschmidti konverentsil seletuse.<\/p>\n

Esimest neist nimetab Benner t\u00f5rva paradoksiks. K\u00f5ik elusolendid koosnevad orgaanilisest ainest, ent kui orgaanilisi molekule n\u00e4iteks soojuse v\u00f5i valgusega ergastada, siis neist elu ei emergeeru. Selle asemel muutuvad ergastatud molekulid t\u00f5rva, \u00f5li v\u00f5i asfaldisarnaseks massiks.<\/p>\n

\u201eOsadel elementidel on omadus muuta orgaanilist materjali t\u00f5rvaks. Ise\u00e4ranis altilt teevad seda boor ja mol\u00fcbdeen. Usume, et elu alguse m\u00e4\u00e4ravaks teguriks olid mineraalid, milles sisaldusid m\u00f5lemad nimetatud elemendid. Hiljuti sooritatud Marsi meteoriidi anal\u00fc\u00fcs avaldas, et punasel planeedil oli kunagi boori. N\u00fc\u00fcd usume, et seal leidus ka mol\u00fcbdeenoksiide,\u201c seletas Benner.<\/p>\n

Teiseks oli planeet Maa kolm miljardit aastat tagasi veega kaetud. See v\u00e4listab varamaiste boorikogumite tekkimise, mida leidub praegu vaid v\u00e4ga kuivades kohtades, n\u00e4iteks Ameerika Surmaorus. Lisaks korrodeerib vesi RNA-d, mis on teadlaste arvates p\u00e4riliku elu esimene indikaator. Ka Marsil oli vett, ent see kattis oluliselt v\u00e4iksema kogupindala kui Maal.<\/p>\n

\u201eT\u00f5endusmaterjal t\u00fc\u00fcrib elutekketeooriaid \u00fcha enam suunas, mis n\u00e4itab, et tegelikult oleme k\u00f5ik marslased. Meil vedas, et elu kandnud taevakehad Maale sadasid, sest laiemas pildis on meie koduplaneet elu alal hoidmiseks igatahes sobivam,\u201c l\u00f5petas Benner.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcha enam asjaolusid viitab, et orgaaniline elu algas Marsil. Mol\u00fcbdeeni oksiidid, mis evisid suure t\u00f5en\u00e4osusega elu tekkes \u00fcliolulist rolli, v\u00f5isid varasemas P\u00e4ikeses\u00fcsteemis eksisteerida vaid Marsil. \u201eUuemad t\u00f6\u00f6d n\u00e4itavad, et eluks vajalik keskkond on Marsilt leitav ka n\u00fc\u00fcd,\u201c \u00fctles 29. augustil iga-aastasel Goldschmidti geokeemikute s\u00fcmpoosiumil teemakohase ettekande teinud Ameerika Westheimer Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi professor Steven Benner. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34521,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-34520","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34520","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34520"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34520\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34521"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34520"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34520"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34520"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}