{"id":34536,"date":"2013-09-03T15:41:25","date_gmt":"2013-09-03T12:41:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34536"},"modified":"2013-09-03T15:43:06","modified_gmt":"2013-09-03T12:43:06","slug":"gruppide-moodustamine-maarab-ellujaaja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34536","title":{"rendered":"Gruppide moodustamine m\u00e4\u00e4rab elluj\u00e4\u00e4ja"},"content":{"rendered":"

Populatsiooni \u00f6koloogia peamiseks eesm\u00e4rgiks on m\u00f5ista, millised tegurid vastutavad konkureerivate liikide v\u00e4ljasuremise, elluj\u00e4\u00e4mise v\u00f5i kooseksisteerimise eest. Bioloogiliste populatsioonide d\u00fcnaamika, st organismide hulk ning jaotus ruumis ja ajas, on m\u00e4\u00e4ratud peamiselt s\u00fcnni ja surma protsesside poolt. Need protsessid omakorda on m\u00f5jutatud organismidevahelise konkurentsi poolt ressurssidele. Demograafilised protsessid on seotud muuhulgas organismide agregatsiooniga, st kobarate moodustumisega, s\u00fcsteemides, kus uitlevad organismid paljunevad ning surevad. See aga on liikide mitmekesisust soodustavaks teguriks. Klastrite moodustumine ning selle m\u00f5ju konkurentsi protsessidele on lisaks seotud indiviidide levimisega, st ruumilise liikumisega. Seni oli aga j\u00e4\u00e4nud selgusetuks, kas ruumiline liikumine v\u00f5ib suurendada konkureerivate liikide elluj\u00e4\u00e4mise t\u00f5en\u00e4osusi.<\/p>\n

\"\"<\/a>

T\u00fc\u00fcpiline n\u00e4ide kooseksisteerimisest. \u201cRoosa\u201d liigi isendid moodustavad tugevad kobarad, mis ei lase suhteliselt suure liikuvusega \u201csinise\u201d liigi isenditel end nende territooriumil edukalt sisse seada. Samas aga, kuna \u201croosa\u201d liigi isendite liikuvus on v\u00e4ike ning klastritevahelises ruumis konkurents tugev, siis grupist lahkujad hukkuvad v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliselt ning seega ei ole \u201croosa\u201d liigi esindajad v\u00f5imelised vallutama n\u00f5rku gruppe moodustava \u201csinise\u201d liigi poolt h\u00f5ivatud ala.<\/p><\/div>\n

Artiklis [allikas] uuritigi, kuidas on m\u00f5jutatud elluj\u00e4\u00e4mise t\u00f5en\u00e4osused, kui konkureerivate liikide ainus erinevus on levimises. Leiti, et konkurentsi eelised puuduvad, kui organismid on omavahel segunenud ning ei toimu kobarate moodustumist. Ent nii pea, kui leiab aset v\u00e4hemalt \u00fche liigi organismide koondumine klastritesse, saab see liik konkurentsi eelise, kelle agregatsioon on tugevam. Nimelt kogevad selle liigi indiviidid v\u00e4hem klastritevahelises ruumis aset leidvat tugevat konkurentsi ning omavad seega suuremat t\u00f5en\u00e4osust paljunemiseks, mis viib omakorda suuremale t\u00f5en\u00e4osusele liigina ellu j\u00e4\u00e4da. Teatud tingimustel v\u00f5ib aset leida ka liikide kooseksisteerimine (vt joonist).<\/p>\n

Saadud tulemused on koosk\u00f5las varasemates artiklites tehtud vaatlustega, et levimine omab rolli liikidevahelises konkurentsis, ent lihtsa mudeli ning eelduse kaudu, et liigid on identsed k\u00f5iges muus v\u00e4lja arvatud ruumiline liikumine, on n\u00e4idatud, et levimine ning sellega seotud kobarate moodustumine v\u00f5ib olla v\u00f5tmeteguriks, mis m\u00e4\u00e4rab konkurentsi l\u00f5pptulemuse.<\/p>\n

Allikas: E. Heinsalu, E. Hern\u00e1ndez-Garc\u00eda, C. L\u00f3pez, Clustering Determines Who Survives for Competing Brownian and L<\/em>\u00e9<\/em>vy Walkers<\/em>, Phys. Rev. Lett. 110, 258101 (2013)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Populatsiooni \u00f6koloogia peamiseks eesm\u00e4rgiks on m\u00f5ista, millised tegurid vastutavad konkureerivate liikide v\u00e4ljasuremise, elluj\u00e4\u00e4mise v\u00f5i kooseksisteerimise eest. Bioloogiliste populatsioonide d\u00fcnaamika, st organismide hulk ning jaotus ruumis ja ajas, on m\u00e4\u00e4ratud peamiselt s\u00fcnni ja surma protsesside poolt. Need protsessid omakorda on m\u00f5jutatud organismidevahelise konkurentsi poolt ressurssidele. Demograafilised protsessid on seotud muuhulgas organismide agregatsiooniga, st kobarate moodustumisega, s\u00fcsteemides, […]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":34539,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37,106,16],"tags":[112],"class_list":{"0":"post-34536","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eestist-endast","8":"category-kbfi","9":"category-teadusuudis","10":"tag-biofuusika","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34536","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/27"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34536"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34536\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34539"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34536"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34536"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34536"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}