{"id":34670,"date":"2013-09-12T16:31:43","date_gmt":"2013-09-12T13:31:43","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34670"},"modified":"2013-09-13T11:16:05","modified_gmt":"2013-09-13T08:16:05","slug":"pigment-ergastusega-paiksepaneelid-taas-efektiivsemad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34670","title":{"rendered":"Pigment-ergastusega p\u00e4iksepaneelide uus efektiivsusp\u00fcgal"},"content":{"rendered":"<p><strong>Stockholmi Kuningliku Tehnikak\u00f5rgkooli (<em>Kungliga Tekniska H\u00f6gskolan, KTH<\/em>) teadlased leidsid viisi, kuidas valmistada senisest efektiivsemaid ning vastupidavamaid pigment-ergastusega (<em>dye-sensitized<\/em>) p\u00e4ikesepaneele.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_34671\" style=\"width: 370px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/09\/solarcellper.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-34671\" class=\"size-full wp-image-34671  \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/09\/solarcellper.jpg\" alt=\"\" width=\"360\" height=\"221\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/09\/solarcellper.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/09\/solarcellper-300x183.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/09\/solarcellper-250x153.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 360px) 100vw, 360px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-34671\" class=\"wp-caption-text\">Pigment-ergastusega p\u00e4iksepaneeli katsetamine.<\/p><\/div>\n<p>T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel avaldati Briti Kuningliku Keemia\u00fchingu ajakirjas <em>Physical Chemistry Chemical Physics<\/em> 19. augusti numbris, autoreiks KTH fotoelektrokeemia professor James Gardner, post-dok Muthuraaman Bhagavathi Achari ning anorgaanilise keemia professor Lars Kloo. Artikkel kirjeldab uut kvaasivedelikku &#8211; pol\u00fcmeerlahuselist elektrol\u00fc\u00fcti &#8211; mis parendab pigment-ergastusega p\u00e4ikesepaneeli pinge- ja vooluv\u00e4ljundit ning v\u00e4hendab elektroodide vahelist takistus.<\/p>\n<p>\u201eMeil on n\u00fc\u00fcd selge t\u00f5endusmaterjal, et lisades koobalt-redoks elektrol\u00fc\u00fcdile ioonjuhtivat pol\u00fcmeeri, muutub oks\u00fcdeeritud elektrol\u00fc\u00fctide transport oluliselt kiiremaks. See t\u00e4hendab \u00fchtlasi paneeli efektiivsuse 20 % kasvu,\u201c \u00fctles Gardner.<\/p>\n<p>Pigmentaine neelab n\u00e4htavat valgust, ergastub ning saadab paneeli l\u00e4bipaistva pooljuhi juhtivustsooni elektrone. Pooljuht, mis on \u00fchtlasi paneeli anood, on v\u00e4ga poorse ning \u00f5hukese titaaniumoksiidi kihiga kaetud plaat. V\u00e4lisesse elektriahelasse difundeeruvad\u00a0elektronid l\u00e4bi anoodi.<\/p>\n<p>Uues elektrol\u00fc\u00fcdis sisalduv koobalt-redokskompleks on anoodi ja katoodi vahelise elektrijuhtivuse katal\u00fcsaator. P\u00e4rast elektronide v\u00e4ljutamist j\u00e4\u00e4b titaaniumoksiidi poolt oks\u00fcdeeritud pigmentainesse hulk positiivseid laengukandjaid ehk auke. Need redutseeritakse elektrol\u00fc\u00fcdiga. Selle tulemusena oks\u00fcdeerub j\u00e4llegi elektrol\u00fc\u00fct, mis difundeerub katoodile, et sellelt uusi elektrone haarata. Vooluahelas t\u00f6\u00f6 teinud elektronid rekombineeruvad katoodile j\u00f5udes oks\u00fcdeeritud koombaltkompleksiga. Kokkuv\u00f5ttes tekib vooluring.<\/p>\n<p>Efektiivseimas p\u00e4iksepaneelis on ioontransport tugevalt s\u00f5ltuv atsetonitriilist, mis on madala viskoosusega kergelt aurustuv orgaaniline lahusti. Tarbijaturule m\u00f5eldud p\u00e4iksepaneelis kasutatakse aga v\u00e4hemaurustuvat lahustit, tavaliselt 3-metaan oks\u00fcpropionitriili (<em>3-methoxypropionitrile<\/em>). Nimetatud lahusti on stabiilsem, ent samas atsetonitriilist viskoossem, mis t\u00e4hendab ioonide voolule suuremat takistust.<\/p>\n<p>Ent uue pol\u00fcmeeril p\u00f5hineva elektrol\u00fc\u00fcdi (milles sisaldub 3-metaan oks\u00fcpropionitriili lahusti redoksmediaator Co<sub>3<\/sub>+\/Co<sub>2<\/sub>+), viskoossus on madalam. Lisades elektrol\u00fc\u00fcdile ioonjuhtiva pol\u00fcmeeri s\u00e4ilub ka madal aurustuvus. See t\u00e4hendab, et oks\u00fcdeeritud koobaltkompleks j\u00f5uab katoodile kiiremini.<\/p>\n<p>Kiire koobaltkompleksi transport on oluline, vastasel juhul reageerib enamus koobaltkomplekse anoodi pooljuhi elektronidega, mitte katoodi elektronidega. J\u00e4rgneks kiire rekombinatsioonikadu. Koobaltikompleksi kiire liikumine v\u00e4hendab takistust ning suurendab paneeli v\u00e4ljastatavat pinget ning voolu.<\/p>\n<p>Fotos\u00fcnteesist inspireeritud pigment-ergastatud p\u00e4ikesepaneelid on klassikalise pooljuhtsiirdega paneelidest odavamad.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-09-solar-cell-ion-conducting-polymer.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Stockholmi Kuningliku Tehnikak\u00f5rgkooli (Kungliga Tekniska H\u00f6gskolan, KTH) teadlased leidsid viisi, kuidas valmistada senisest efektiivsemaid ning vastupidavamaid pigment-ergastusega (dye-sensitized) p\u00e4ikesepaneele. T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel avaldati Briti Kuningliku Keemia\u00fchingu ajakirjas Physical Chemistry Chemical Physics 19. augusti numbris, autoreiks KTH fotoelektrokeemia professor James Gardner, post-dok Muthuraaman Bhagavathi Achari ning anorgaanilise keemia professor Lars Kloo. Artikkel kirjeldab uut kvaasivedelikku &#8211; [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34671,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-34670","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34670","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34670"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34670\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34671"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34670"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34670"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34670"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}