{"id":34688,"date":"2013-09-13T15:18:40","date_gmt":"2013-09-13T12:18:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34688"},"modified":"2013-09-13T15:30:53","modified_gmt":"2013-09-13T12:30:53","slug":"guinessi-rekord-vaid-kahe-aatomkihi-paksune-klaas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34688","title":{"rendered":"Guinessi rekord: vaid kahe aatomkihi paksune klaas"},"content":{"rendered":"

Ameerika Cornelli \u00fclikooli ning Saksamaa Ulmi \u00fclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas \u00f5nneliku juhusega maailma \u00f5hukeseima klaasikihi. N\u00fc\u00fcd kanti leid sisse ka Guinessi rekordite arvestusse.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Vasakul kunstniku n\u00e4gemus klaasi mikrostruktuurist ning paremal vastav elektronmikroskoobiga tehtud pilt. Punastele t\u00e4pikestele vastavad hapniku aatomid, rohekatele r\u00e4ni aatomid.<\/p><\/div>\n

Klaasplaat on nii \u00f5huke, et elektronmikroskoobiga tehtud pildil on selgelt n\u00e4ha selle koostisosade, hapniku ning r\u00e4ni aatomstruktuur. Pilt tehti Cornelli \u00fclikooli nanoteaduskeskuse professori David A. Mulleri laboris.<\/p>\n

\u00d5hukese klaasi pildistamist kajastav artikkel avaldati teadusajakirjas Nano Letters<\/em> 2012. aasta jaanuarikuu numbris. Artiklit m\u00e4rkasid ka Guinessi rekordite raamatu komisjoni liikmed, kes otsustasid teha asjakohase sissekande raamatu 2014. aasta tr\u00fckki.<\/p>\n

Kahe aatomkihi paksuse klaasi avastamine oli Mulleri s\u00f5nul \u00f5nnelik juhus. Katse tegelik eesm\u00e4rk oli valmistada grafeeni, mis koosneb k\u00e4rgjalt organiseeritud s\u00fcsiniku aatomitest. Grafeen kasvatati kvartsahjus vaskplaadile. \u00dches kasvuprotsessis m\u00e4rgati grafeeni pinnal pisikest plekki. L\u00e4hemal uurimisel osutus, et plekk koosneb r\u00e4ni ning hapniku aatomitest, mis on k\u00f5ige tavalisema kvartsklaasi (SiO2<\/sub>) koostisosad. J\u00e4reldati, et hapnik pidi vaakumkambrisse lekkima v\u00e4ljast. Lekkinud hapnik p\u00f5hjustas omakorda vaskaluse ning kambrit vooderdava kvartsi reaktsiooni.<\/p>\n

Mulleri s\u00f5nul vastab avastus 80 aastat vanale k\u00fcsimusele klaasi mikrostruktuuri kohta. Varem puudus klaasi mikrostruktuuri uurimiseks vajalik metoodika. Teadlased olid klaasi f\u00fc\u00fcsikalise olemuse osas segaduses. Klaas on amorfne aine, mis on k\u00f5va kui tahkis, ent voolab aeglaselt nagu vedelik. Cornelli f\u00fc\u00fcsikud leidsid, et elektronmikroskoobi tehtud pilt sarnaneb v\u00e4gagi 1932. aastal W. H. Zachariaseni joonistatud diagrammile, mis oli tol ajal prevaleeriv klaasi aatomite korrastuse kirjeldus.<\/p>\n

\u201eKui tulevikus oma karj\u00e4\u00e4rile tagasi vaatan, on klaasi aatomite pildistamine ilmselt see, mille \u00fcle k\u00f5ige uhkem olen,\u201c \u00fctles Muller. \u201eSee on esimene kord, kui keegi klaasi aatomstruktuuri on pildistanud.\u201c<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika Cornelli \u00fclikooli ning Saksamaa Ulmi \u00fclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas \u00f5nneliku juhusega maailma \u00f5hukeseima klaasikihi. N\u00fc\u00fcd kanti leid sisse ka Guinessi rekordite arvestusse. Klaasplaat on nii \u00f5huke, et elektronmikroskoobiga tehtud pildil on selgelt n\u00e4ha selle koostisosade, hapniku ning r\u00e4ni aatomstruktuur. Pilt tehti Cornelli \u00fclikooli nanoteaduskeskuse professori David A. Mulleri laboris. \u00d5hukese klaasi pildistamist kajastav artikkel avaldati […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34689,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-34688","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34688","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34688"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34688\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34689"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34688"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34688"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34688"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}