{"id":34729,"date":"2013-09-16T17:05:40","date_gmt":"2013-09-16T14:05:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34729"},"modified":"2013-09-16T17:10:02","modified_gmt":"2013-09-16T14:10:02","slug":"iseparanev-pikendusjuhe","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34729","title":{"rendered":"Iseparanev pikendusjuhe?"},"content":{"rendered":"<p><strong>Hispaania teadlased valmistasid esimese iseparaneva pol\u00fcmeeri. Paranemine toimub spontaanselt ning v\u00e4lise sekkumiseta. Uut materjali saaks kasutada tarbes levinud, n\u00e4iteks elektroonikaaparaatide, autode ja majade plastosade eluea ning turvalisuse parendamiseks. V\u00e4lise katal\u00fc\u00fcdi abita iseparanevaid pol\u00fcmeere pole seni olemas olnud.<\/strong><\/p>\n<p>Materjal sai nimeks terminaatorpol\u00fcmeer, viidates kuju muutvale sulametallist T-100 robotile Ameerika hittfilmist Terminaator 2.T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel avaldati Suurbritannia Kuningliku Keemia\u00fchingu ajakirjas <em>Materials Horizons<\/em>. Termok\u00f5venev elastomeer valmistati harilikest pol\u00fcmeeridest odava ning lihtsa meetodiga.<\/p>\n<p>J\u00e4rgnev video n\u00e4itab pol\u00fcuteraanist elastomeeri pooleks l\u00f5ikamist, selle paranemist ning paranemisj\u00e4rgset venitamist. Paranemise p\u00f5hjustab toatemperatuuril isevahetuvate aromaatsete disulfiidide metateesreaktsioon. P\u00e4rast 2 tundi oli l\u00f5ikekoht 97 % ulatuses taastunud. On m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et materjali venitamisel pole l\u00f5ikekohta pea n\u00e4hagi.<\/p>\n<p>[vsw id=&#8221;5Hiu80HDybk&#8221; source=&#8221;youtube&#8221; width=&#8221;425&#8243; height=&#8221;344&#8243; autoplay=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6stuses on laialdaselt kasutusel sarnaste keemiliste ning mehaaniliste omadustega pol\u00fcuteraane. Seega on meie iseparaneva plastiku t\u00f6\u00f6stusesse integreerimine odav ja kiire,\u201c \u00fctlesid t\u00f6\u00f6 autorid. Kujutage ette, et istute toolijalaga arvuti toitekaabli isolatsiooni katki, v\u00f5tate toolijala juhtmelt \u00e4ra, l\u00e4hete poodi, tulete koju tagasi ja juhe on paranenud.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-09-self-healing-polymer-spontaneously-independently.html\">Phys.org<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=5Hiu80HDybk\">ChemistryWorldUK<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hispaania teadlased valmistasid esimese iseparaneva pol\u00fcmeeri. Paranemine toimub spontaanselt ning v\u00e4lise sekkumiseta. Uut materjali saaks kasutada tarbes levinud, n\u00e4iteks elektroonikaaparaatide, autode ja majade plastosade eluea ning turvalisuse parendamiseks. V\u00e4lise katal\u00fc\u00fcdi abita iseparanevaid pol\u00fcmeere pole seni olemas olnud. Materjal sai nimeks terminaatorpol\u00fcmeer, viidates kuju muutvale sulametallist T-100 robotile Ameerika hittfilmist Terminaator 2.T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel avaldati Suurbritannia [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34730,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-34729","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34729","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34729"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34729\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34730"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34729"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34729"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34729"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}