{"id":34813,"date":"2013-09-24T01:14:03","date_gmt":"2013-09-23T22:14:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34813"},"modified":"2013-09-24T01:18:18","modified_gmt":"2013-09-23T22:18:18","slug":"grafeenist-fotodetektor-sai-kiipi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34813","title":{"rendered":"Grafeenist fotodetektor sai kiipi"},"content":{"rendered":"

Viini Tehnika\u00fclikooli teadlastel \u00f5nnestus pooljuhtkiibi sisse ehitada grafeenist fotodetektor.<\/strong><\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a><\/strong>

Valgussignaal saabub vasakult. Selle v\u00f5tab vastu 2 mikromeetri laiune grafeenleht, milles toimub signaali muundamine.<\/p><\/div>\n

Enamik kaasaja informatsioonist vahetub valgusega, n\u00e4iteks \u00fcle-ookeanilistes optilistes kaablites. Arvutikiibid aga t\u00f6\u00f6tavad elektrisignaalidel, mis t\u00e4hendab, et kusagil infoahelas tuleb teha \u00fcmberl\u00fclitus optiliselt signaalilt elektrilisele. Viini t\u00f6\u00f6r\u00fchmal \u00f5nnestus maailmas esmakordselt ehitada standardsesse r\u00e4nikiipi grafeenist fotodetektor, mis suudab muundada mistahes laiatarbe sagedusala optilist signaali. T\u00f6\u00f6d kirjeldav artikkel avaldati ajakirjas Nature Photonics<\/em>.<\/p>\n

Grafeenile on avastamisest saadik pandud suuri lootusi nii t\u00f6\u00f6stuses kui teaduses. Materjal koosneb k\u00e4rgjalt organiseeritud s\u00fcsiniku aatomite kihist ning evib ainulaadseid mehaanilisi ning elektrilisi omadusi. Kaks aastat tagasi n\u00e4itas Viini Tehnika\u00fclikooli Fotoonikainstituudi teadlane Thomas M\u00fcller, et grafeen sobib valgussignaalide t\u00f6\u00f6tlemiseks ise\u00e4ranis h\u00e4sti. \u201eValgussignaalide muundamiseks sobib palju materjale, ent grafeen teeb seda konkurentidest oluliselt kiiremini,\u201c \u00fctles M\u00fcller. Sestap sobib grafeen ka suurte andmemahtude t\u00f6\u00f6tlemiseks.<\/p>\n

Enne kiibistamist kulus grafeeni uurimis- ja arendust\u00f6\u00f6sse palju vaeva. Seejuures tegi Viini t\u00f6\u00f6r\u00fchm koost\u00f6\u00f6d Austria Johannes Kepleeri \u00dclikooliga.<\/p>\n

\u201eValgussignaali kannab grafeenini ligikaudu 200 x 500 nanomeetri suurune kitsas lainejuht. Grafeenis muundub valgus elektriliseks signaaliks, mida saab kiibi \u00fclej\u00e4\u00e4nud elektroonikaga t\u00f6\u00f6delda,\u201c seletas M\u00fcller.<\/p>\n

P\u00fc\u00fcdeid fotodetektorit kiipi integreerida on olnud teisigi. Grafeeni asemel on kasutatud n\u00e4iteks germaaniumi. Ent asematerjalid on muundamisprotsessis aeglasemad ning t\u00f6\u00f6tavad vaid kindlates sagedusalades. Viini t\u00f6\u00f6r\u00fchmal \u00f5nnestus n\u00e4idata, et nende kiip saab hakkama k\u00f5igi telekommunikatsioonis kasutatavate sagedusaladega.<\/p>\n

Grafeenist fotodetektor on kiire ja v\u00e4ike. 1 cm2<\/sup> suurusele kiibile saab paigutada kuni 20000 detektorit, mis t\u00e4hendab, et v\u00e4hemalt teoorias v\u00f5ib kiibil olla 20000 optilist sisendkanalit.<\/p>\n

\u201eLisaks pikamaa-andmesidele on uus muundurtehnoloogia \u00fcha olulisem ka arvutisiseses suhtluses,\u201c lisas M\u00fcller. N\u00e4iteks arvutiklastrite tuumade andmesides tuleb sageli vahetada v\u00e4ga suuri andmehulkasid. Grafeenist muunduri kiirus ja kompaktsus v\u00f5imaldab andmevahetuse aega oluliselt v\u00e4hendada, seejuures tarbib see v\u00e4hem energiat.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viini Tehnika\u00fclikooli teadlastel \u00f5nnestus pooljuhtkiibi sisse ehitada grafeenist fotodetektor. Enamik kaasaja informatsioonist vahetub valgusega, n\u00e4iteks \u00fcle-ookeanilistes optilistes kaablites. Arvutikiibid aga t\u00f6\u00f6tavad elektrisignaalidel, mis t\u00e4hendab, et kusagil infoahelas tuleb teha \u00fcmberl\u00fclitus optiliselt signaalilt elektrilisele. Viini t\u00f6\u00f6r\u00fchmal \u00f5nnestus maailmas esmakordselt ehitada standardsesse r\u00e4nikiipi grafeenist fotodetektor, mis suudab muundada mistahes laiatarbe sagedusala optilist signaali. T\u00f6\u00f6d kirjeldav artikkel avaldati […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34814,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-34813","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34813","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34813"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34813\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34814"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34813"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34813"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34813"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}